Müügipiirangud õlleostjaid muu alkoholi poole lükanud

"Turu languse tingis üldine majanduskeskkonna jahtumine, sealhulgas turistide osa vähenemine, mis on olnud Eesti alkoholimüügi vedajaks alates 2004. aastast, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Samuti mõjutasid turgu kaootilised piirkondlikud müügipiirangud, mis andsid tagasilöögi just kvaliteetmarkide müügile," kommenteeris Remmel.

"Esimesel poolaastal õlleturu kasv jätkus, kuid aasta teisel poolel olid iseloomulikud tugevad langused kuude lõikes, mis tervikuna jättis turu mahult samale tasemele nagu eeleval aastal," märkis Remmel.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles, et vaatamata üldisele õlleturu vähenemisele õnnestus neil juurde saada peaaegu 2 protsenti turuosa.

Noobi sõnul on kange alkoholi ost rohkem planeeritud ja õlu ning muu lahja alkohol käib nn impulssostu alla.

Remmel nõustub Noobiga, et õlle ostmine on hetkemõtte ajendil tehtav ost, mille võib sama lihtsalt ka tegemata jätta. "Teatud piirangud mõjutavad. Kui sul teleka ees õlleisu tuleb, ei sõida sellepärast teise linna õlle järele," rääkis Remmel.

Remmeli sõnul mõjutab tarbimist ka hind. "Õlu on suhteliselt kallis. Viin on odavam," märkis ta.

Noobi sõnul on õlle hind tõusnud, kuna tooraine on kallinenud. Faktumi uuringu tegi kindlaks, et kui toote hind tõuseb vähemalt 10%, siis hakkab tarbija ostma muud toodet.

ASi Puls Brewery juhatuse esimees Meelis Pihel kinnitas õlletarbimise vähenemist ning tõi põhjuseks õlleaktsiisi tõusu. "Aktsiisitõus on vähendanud kange õlle ja odava viinapudeli hinnavahet, sealt ka tagajärg. Teatud ostja teeb oma ostuvaliku mitte maitse, vaid toime järgi," ütles Pihel. "Ja 1. juunist lisanduv täiendav õlleaktsiisitõus suurendab kange alkoholi tarbimist veelgi."

"Analüüs näitab, et alkoholimüügi piirangud tarbimist riigis ei vähendanud, sest õlleturu languse asendas hüppeline kangete alkohoolsete jookide müügi tõus samal perioodil," ütles Remmel.

Riikliku aktsiisilaekumise statistika näitab aasta jooksul üle 10% kasvu viinade, veinide ja kangete veinide müügis.