Paet: ei ole vastuvõetav, et osad euroliidu kodanikud ei pääse viisata USAsse

Kalle Laanet, Vladimir Velman, Nelli Privalov, Ain Seppik, Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Evelyn Sepp, Aadu Must, Jaak Aab, Aivar Riisalu, Marika Tuus, Heimar Lenk, Tiit Kuusmik, Valeri Korb, Helle Kalda, Toomas Varek, Inara Luigas, Jaan Kundla ja Olga Sõtnik pärisid aru seoses viisavabadusega Ameerika Ühendriikidega.

„Eesti alustas Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi viisavabaduse teemal. Tänased positsioonid viisavabaduse küsimuses tekitavad aga mitmeid küsimusi. Nagu selgub, on Eestile, Tsehhile ning Kreekale seatavad tingimused palju karmimad kui teistel viisavabaduse saanud riikidel. Kavas on sõlmida kahepoolne vastastikkuse mõistmise memorandum ning rakendada elektrooniline reisi automatiseerimise süsteem. Kui sõlmime Ameerika Ühendriikidega sellistel tingimustel viisavabaduse, lõhestab see Euroopat ja annab võimaluse jagada Euroopa esimese ja teisejärgulisteks riikideks. Euroopa komisjon on nimetanud USA poolt Eestile, Kreekale ja Tsehhile esitatud reisimise turvanõudeid vastuvõetamatuteks. Kui sõlmime sellistel tingimuste viisavabaduse, annab see Ameerika Ühendriikidele võimaluse seda ka teistele Euroopa riikidele peale suruda,“ tundis Laanet muret.

„Eesti on viisavabaduse nimel tegutsenud pikka aega, oleme üks riik kaheteistkümnest, kellele ei ole ja koos teistega on eesmärk vastastikkune viisavabadus USA ja ELi vahel tervikuna. See tähendab, kõiki koheldakse võrdsetel alustel. Eestil ei ole huvi ja kavatsust liituda parematel ega halvematel tingimustel, kui teised viisavabadusega liitunud on. Kõik ühinevad samadel tingimustel. Kõigile kellel on juba on viisavabadus, kehtestatakse samad tingimused, sest USA kongress võttis vastu seadusemuudatuse, mis muudab viisavabastusprogrammi tingimusi tervikuna, et uued riigid saaks liituda,“ vastas Paet arupärimisele.

Paeti sõnul tuleb jääda solidaarseks Euroopa Liiduga. „Ühine eesmärk on viisavabadus võrdsetel alustel. Täna erinev, et 15 riigil on viisavabadus, 12 ei ole. Praegune olukord ei ole vastuvõetav,“ lisas minister.

Paet kinnitas, et viisavabaduse leppe sõlmimisel arvestatakse Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlusega. Samas lisas ta, et USA kongressi seadusemuudatuse tõttu hakkavad kõigile 2009. aasta jooksul kehtima uued reeglid. Kes nendega nõus ei ole võib pöörduda Paeti sõnul tagasi vana viisarežiimi juurde. Välisministri sõnul on tegu vaid Eesti ja USA vahelise üksteisemõistmise memorandumiga, mille allkirjastamine ei mõjuta kuidagi teiste riikide käitumist.

„Praegu peab taotlema sissesõiduviisat, täita vastav ankeet, vestelda konsulaaditöötajaga, maksta menetluse tasu, mis üle 1000 krooni, mida ei maksta tagasi, kui viisat ei saa. Tubli protseduur. Viisavabadus tähendab, et seda ei ole vaja. Enne reisile asumist tuleb täita lühike ankeet ja mõne minutiga saab vastuse, kas olete USAsse oodatud või mitte. Praegu täidetakse see ankeet lennukis,“ seletas Paet riigikoguliikmetele, miks uus süsteem parem on. Palju reisiva ministri sõnul tuleb selline ankeet täita ka näiteks Ukrainasse ja Austraaliasse reisides, kuhu reisides Eesti kodanikele kehtib viisavabadus.

„Meie valik, kas tahame või ei. Kodanike huvides, kes tahavad reisida oleks võimalikult lihtne. See süsteem on hulga inimlikum, kui see, et reisid kohale, kui Kennedy lennuväljal piirivalvur ütleb, et ei ole oodatud, samas olete juba lennukipiletite eest palju raha maksnud,“ selgitas Paet, et iga riik võib mitte sisse lasta isikuid, kes on nende pinnal seadust rikkunud.