Ehitusmasinate robotiline tulevik kohal

Areng on olnud lausa hüppeline ning viie aasta tagust teles-kooptõstukit, ekskavaatorit või buldooserit praegu pakutavatega võrrelda ei saa.

Veel mõne aasta eest oli ehitusmasinate automatiseerituse tase peaaegu olematu. Kasutusel olid küll erinevad kaitsesüsteemid, mis andsid juhile aegsasti märku mistahes ohu või ülekoormuse tekkimisest, ning juhi tööd lihtsustavad seadmed, kuid programmidest või nn isemõtlevast masinast ei saanud toona rääkida.

Tänapäevased uusimad ehitusmasinate mudelid veel päris ilma juhita hakkama ei saa. Ehkki mõnes spetsiifilisemas valdkonnas, kus on tegemist ohtlike objektide, kõrgepinge või varinguohuga, on operaator kui masinajuht ammu unustatud.

ASi Balti Ehitusmasin-Baltem tegevjuhi Jan Berkovitchi sõnul on ekskavaatorite ja buldooserite uusimad mudelid standardvarustuse põhiselt täisautomatiseeritud. "Komatsu kui Jaapani päritolu firma, mis toodab nii roomikekskavaatoreid kui ka buldoosereid, on alati olnud esirinnas mehaanilis-hüdrauliliste kui ka elektrooniliste uuenduste väljatöötajana," kiidab ta.

Automatiseerituse ja masinate elektroonilise arengu tulemusena on masin võimeline vajadusel suhtlema ka kolmanda osapoolega. Info ei liigu enam ainult operaatori ja masina vahel, vaid jõuab GPS-seadme abil ka remondispetsialisti või omanikuni.

Komatsu ehitusmasinate juures kasutatav GPS-ühendust võimaldav internetipõhine masinahaldussüsteem Komtrax kasutab suhtlemiseks satelliittehnoloogiat. Süsteemi kaasabil saab masinat kontrollida ükskõik millises maakera punktis, see võimaldab ennetada rikkeid ja vähendada seeläbi seisuaega. Samuti saab kontrollida töötamise efektiivsust. Sarnane monitooringsüsteem Product Link on kasutusel ka Caterpillari ehitusmasinate juures.

Füüsiliselt muutub masinajuhi töö üha kergemaks, sest pole enam vaja pingsalt kange ja hoobasid liigutada. See-eest tuleb omandada põhjalikumaid teadmisi, et käivitada õige programm konkreetse tööoperatsiooni läbiviimiseks. Juhi peamiseks ülesandeks on valida täisgraafiliselt monitorilt õige seadistus ning käivitada programm, mille järgi masin toimetama asub. "Caterpillari frontaallaadurite juures kasutusel olev ammutussüsteem Autodig eeldab juhilt vaid masinaga manööverdamist, laaduri kopp täitub automaatika abil optimaalselt," selgitab Wihuri ASi turundusassistent Heli Mõttus. "Selline süsteem teeb masinajuhi elu lihtsamaks ning tõstab oluliselt tööviljakust."

Ehitusmasinate vallas on just täppisjuhtimissüsteemid need, mis tagavad sõltuvalt töö keerukuse astmest olulise ressursside kokkuhoiu. "Erinevate tasandus- ja viimistlustööde puhul võib tööviljakus tõusta üle viiekümne protsendi," räägib Heli Mõttus.

Kuid kuhu edasi? Masinat saab remontida, õigemini, vea tuvastada, ükskõik kus eemal olles. On olemas ohutust kindlustavad kaitsesüsteemid ja mitmed erifunktsioonidega juhtseadmed. GPSi teel saab masinatega suhelda ja mingil määral neid ka juhtida. Keskkonnasõbralikkuse tase on küllaltki kõrge: müratase on madal ja vähendatud on kahjulike heitgaaside hulka.

"Caterpillari tulevikusuunaks on kaugjuhitavad ja iseseisvalt töötavad robot-masinad, mida on oodata umbes kümne aasta pärast," arvab Wihuri turundusassistent. Säästlikkus ja iseseisvus ongi omadused, mille poolest loodavad ehitusmasinate mudelid eelnevatest paremad on.