Eesti ei järgi Euroopa seadusi
Eesti on kiiduväärselt ratifitseerinud ELi seadused. Need on aga jäetud kohtute realiseerida, millel ilmselt ei ole piisavalt kompetentsust või soovi riigikogu heakskiidetud seadusi järgida.
Üks ELi kodanike põhiõiguste seisukohalt oluline seadus on nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000. Selle põhjal on kõigil ELi kodanikel õigus kohtuprotsessiks kõigis ELi riikides oma emakeeles. Kohtuasjades esitatakse kõik teated vastuvõtja emakeeles. Lisaks tuleb ametlikud kutsed kohtuistungil osalejatele ja tunnistajatele esitada ettenähtud ametlikke kanaleid pidi. Tähtkiri, mis on saadetud näiteks Rootsi, on seadusevastane. Vastuvõtja pole ka kohustatud teateid vastu võtma, kui need pole tema enda emakeeles ega saadetud seaduses ettenähtud moel.
Siiski anti mulle Tartus alljärgnev ametlik teadaanne: "The official language in our country is Estonian language and therefore are all official acts carried out in this language." See ei tulene teadmatusest, sest saatsin ametnikule seaduse teksti tervikuna eesti keeles. See osutab hoolimatusele kehtiva seaduse suhtes.
Ka ELis on tõdetud uute liikmesriikide kangekaelsust. ELi kohtu otsuse C 470/03 kohaselt muutub ametnik, kes ei järgi ELi seadusi, ise vastutavaks kõigi sellest põhjustatud kahjude hüvitamise eest. Asja uurib nüüd SOLVIT-süsteem ja tagajärjeks võivad olla rasked sanktsioonid Eestile.
Teised välissuhete seisukohalt tüütud asjad on pankrotiprotsessid. Eestis ei teavita pankrotihaldurid minu kogemuste kohaselt välismaiseid võlausaldajaid toimunud pankrottidest seaduse järgi (vastuvõtja emakeeles). See asetab välismaised võlausaldajad ebavõrdsesse positsiooni.
Eesti ei ole ainuke uus liige, kes peab kulisse olulisemaks kui otsuste täideviimist. Olen paljudes väljavõtetes ja projektide lõppraportites märkinud Balti riikide nõrkust ELi seaduste järgimisel. ELi bürokraadid lähetavad läänelikke seadusi, oletades, et kui seadus on ratifitseeritud, siis seda ka järgitakse. Sugupõlvi kestnud kommunistlik valitsus on siiski hävitanud lääneliku seaduspärandi. Eestis peaks kogu õigussüsteemi kiiresti ümber koolitama, et see mõistaks lääneliku õigussüsteemi aluseid ja järgiks ELi seadusi. Tuleb meeles pidada, et ELi seadused on riiklikest seadustest alati ülemad. Väikeriigid, kes tahavad välismaiseid investeeringuid, peavad oma maine eest hoolt kandma.