Kuidas Gutenberg maailma muutis

Sellest kõigest hoolimata on Johannes Gutenberg üks ajaloo hinnatumaid leiutajaid – seda eelkõige trükimasina leiutamise eest. See leiutis võimaldas viia kirjanduse massidesse ning viis Euroopa kiiresti uude vaimuvalguse ajastusse – renessanssi.

Gutenbergi nimetatakse sageli trükikunsti isaks, kuid tegelikult jõudsid hiinlased temast umbes tuhat aastat ette. Hiinlased oskasid trükkida juba aastal 600, kuid 10 000 tähemärgiga hiina kirjakeel polnud raamatute trükkimise laiemaks levikuks just kuigi praktiline, kirjutas LiveScience.

Palju parema eelduse pakkusid trükikunsti levikuks ladina tähestikul baseeruvad keeled. 15. sajandi alguses tuli kõik paljundatavad tekstid hoolikalt käsitsi ümber kirjutada. See oli aeglane ja kallis meetod ning muutis kirjasõna vaesema rahva jaoks kättesaamatuks. Sakslasest ärimees Johannes Gutenberg nägi raamatute massidesse viimise suurt rahalist potentsiaali ning hakkas katsetama trükitehnikaga.

Gutenberg võttis oma kuulsa masina leiutamisel eeskuju Aasiast. Olulisimaks temapoolseks lisandiks olid metallist tähevormid, mis olid hiinlaste puutähtedega võrreldes tunduvalt vastupidavamad. Uus süsteem oli lihtne ning ikka veel küllalt töömahukas, kuid siiski tublisti tõhusam kui ükski varasem meetod.

Iga tekstilehekülje printimiseks seati kõik sellel leheküljel leiduvad tähed trükimasinal õigesse järjekorda. Selline protsess võis võtta aega terve päeva, kuid seejärel sai seadistatud trükipressi kasutada uuesti ja uuesti paljude koopiate valmistamiseks. Seejärel sai masina liikuvad tähed ümber seadistada, ilma et metalltähed oleksid raisku läinud.

Gutenbergi esimene suuremamahuline trükitöö – 200 illustreeritud ladinakeelset piiblit – said valmis aastal 1455. Kõik koopiad olid juba enne raamatute valmimist ette tellitud.

Kuuldused Gutenbergi imelisest masinast levisid kiiresti üle kogu Euroopa. Kuigi Gutenberg ise suri 1468. aastal vaesununa, olles kaotanud kogu oma raha kohtulahingus äripartneriga, oli tema leiutatud meetod äriliselt äärmiselt tulus. 1500. aastaks jõudis ringlusesse juba umbes pool miljonit raamatut alates klassikalistest kreeka tekstidest kuni Kolumbuse aruandeni Uuest maailmast. Gutenbergi keskaegne masin oli niivõrd võimekas, et see jäi praktiliselt muutumatuks 19. sajandini, mil selle vahetasid välja aurujõul töötavad trükimasinad.