Praegu toimuvad valimised võidaks Reformierakond

Neist, kes kellegi poolt oskaksid hääletada, valiksid 34 protsenti Reformierakonna ning 27 protsenti Keskerakonna. IRL ja Sotsiaaldemokraadid saaksid vastavalt 14 ja 13 protsenti häältest. Seega jääks praegune valitsuskoalitsioon võimule. Viie protsendi künnist oleks lootust ületada Eestimaa Rohelistel, ent Rahvaliidul tekiks sellega raskusi.

Reformierakonna juhatuse liige Jürgen Ligi ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et kahe suure erakonna edu on märkimisväärne ning näitab, et valijad on jagunenud kaheks: need, kes loodavad ainult riigi abile, ning need, kes usuvad Eesti majanduse arengusse. "Viimased saavad aru, et praegused probleemid tulevad majanduse tsüklitest ning globaalmajandusest," sõnas Ligi.

Keskerakondlane Ain Seppik imestas, miks peaks praegu üldse uusi valimisi korraldama, sest eelmised olid alles aasta eest. "Vaevalt, et uued valimised muudaks asja," leidis ta. "Muudaks konservatiivsem fiskaalpoliitika. Raha on vähem, kui tahtsime ja lootsime, aga roosad unistused ei pea paika," pakkus Seppik.

"Kui oleksime varem riigi kulutustele pidurit tõmmanud, oleks natukene lihtsam," rääkis Seppik ja lisas, et kõige edukamat poliitikat on Eesti ajaloos teinud valitsused, kuhu kuulusid nii Reformierakond kui ka Keskerakond.

Seppiku hinnangul on praegune valitsus tähtsate otsuste vastuvõtmiseks liiga nõrk ning kipub seetõttu infrastruktuuri kallale. "Hambad ristis koalitsioon on meil olemas," möönis ta.

Nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna toetusprotsendid lähenevad sellele, mis nad olid eelmiste valimiste ajal, ehk ca 30%. Trend jätkub ning opositsioon (Keskerakond) ületab sügisel veidi Reformierakonna toetajaid.

Ansipi valitsusel ei tohiks enam üle aasta eluiga olla. Valijate toetus on seotud heaoluga, mitte pronksiööga.

Tõsisemad majandusraskused ilmnevad lihtsa inimese jaoks alles sügisel ning oodata on Reformierakonna toetuse edasist vähenemist.

Keskerakond läheneb altpoolt ja Reformierakond ülevaltpoolt oma eelmistele valimistulemustele.