- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa streigib kalli kütuse vastu, nõuab madalamat maksu
Naftabarreli hind üle 135 dollari toob
Euroopas taas protestima Suurbritannia veokijuhid ja Prantsusmaa kalurid ning
ärgitab poliitikuid maksudes vangerdusi tegema.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy viskas sel nädalal raadiointervjuus õhku ettepaneku hinnaralli jätkudes külmutada Euroopa Liidus mootorikütuse käibemaks, et suure kütusekuluga ettevõtjatele leevendust tuua. „Kui naftabarreli hind tõusu jätkab, kas lasta siis käibemaksul proportsionaalselt kasvada? Minu ettepanek on see stabiliseerida,“ ütles Sarkozy. „Ma ei saa seda üksi otsustada, kuna selline otsus tuleb teha Euroopa tasandil, kuid ma usun, et Prantsusmaa pole ainus riik, mis on silmitsi tõusvate kütusehindadega,“ jätkas ta.
Euroopa Liitu ärgitas kõrge kütuse hinna vastu samme astuma ka Portugali majandusminister Manuel Pinho hoiatades „murettekitavate tagajärgede eest majanduskasvule“. Portugali kalurid on lubanud koos Itaalia, Kreeka ja Hispaania ametivendadega eelolevast reedest Prantsusmaa kalurite streikidega liituda.
Samuti leidis Sarkozy, et osa kalli kütuse pealt täiendavalt teenitud eelarvetulust võiks riik kasutada suuremate hädaliste toetamiseks. Kolme kuu perspektiivis võiks täiendavatest maksutuludest laekunud fondi suuruseks kujuneda presidendi hinnangul 150 miljonit kuni 170 miljonit eurot.
Euroopa Komisjon, mis on seadnud endale ambitsioonikad „rohelised eesmärgid“, ei ole sellistest kütusemaksude kärpimise ettepanekutest kuigi vaimustatud. Seda enam, et alles 2005. aastal leppisid ELi liikmesriikide rahandusministrid kokku, et kütuse hindade kerkides maksude kallale ei minda.
Sama seisukohta kordas komisjon nüüdki. Komisjoni pressiesindaja energiaküsimustes ütles, et maksude kärpimine ärgitaks vaid tootjariike kütuse hindu tõstma ning „saadaks väga vale signaali“. Lisaks on maksumuudatusteks vaja kõigi 27 liikmesriigi heakskiitu.
Küll on aga Suurbritannia veokijuhtide protestid sundinud Suurbritannia valitsust esialgu vähemalt ajutiselt sügiseni edasi lükkama oma kütusemaksude tõstmise kava. Teisipäeval toimusid suured meeleavaldused Londonis ja Walesis, tekitades tõsiseid liiklusprobleeme. Protestijate üks juhte Mike Greene ütles BBC-le, et kui valitsus makse ei kärbi, hakatakse blokeerima ka rafineerimistehaseid ja sadamaid. 2000. aastal põhjustasid veokijuhtide sarnased aktsioonid toonasele Tony Blairi valitsusele suuri probleeme.
Prantsusmaal on kalurid juba kaks nädalat protestinud diislikütuse järsu hinnatõusu vastu – hinnad on lühikese ajaga kerkinud ligi 30%. Teisipäeval seiskas streik mõneks ajaks praamiühenduse Dunkirkiga ning politseil tuli jõuga laiali ajada blokaad Marsseille’ naftaterminaali ümber.
Briti veokijuhtide sõnul on kütusearved aastaga pea kaks korda kasvanud. Liiter diislikütust maksab Suurbritannias 2,35 dollarit ehk USA mõõtkavas enam kui 9 dollari gallonilt. Iga galloni pealt kasseerib Briti valitsus 3,77 dollarit kütuseaktsiisi ning selle otsa veel 17,5% käibemaksu. USAs võrdluseks maksavad veokijuhid diislikütuselt maksu 53,6 USA senti gallonilt.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele