Klassiekskursioon – luksus valituile

10. juuni 2008, 10:27

Paljude perede hammas ei hakka tuhandeid
kroone maksvate välismaa klassiekskursioonide peale

Tuhandeid kroone maksvad klassiekskursioonid on muutunud luksuseks, millele paljude perede hammas peale ei hakka ja lapsed jäävad rahapuudusel koju. Õpetajate sõnul on lapsevanemad välisreise planeerides liiga ambitsioonikad, haridusministeerium kutsub üles mõistlikkusele.

“Kuhu ja millega minna 9. klassi lõpureisile? Reisi pikkus võiks olla 4–8 päeva. Reis ei tohiks maksta üle nelja-viie tuhande. Ei tohiks olla bussireis, kuna paljud ei kannata bussisõitu. Peamiseks eesmärgiks on meil lihtsalt viimast korda koos aega veeta, aga samas tahaks ikka midagi uut ja põnevat näha ka. Ma ise tahaksin minna kuhugi soojemasse ja eksootilisemasse kohta, aga sellise summaga vist välja ei vea,” kirjutab üks klassiekskursioonile mineja reisiportaalis trip.ee.

Turismifirmad pakuvad klassidele ekskursioone kuhu aga hing ihaldab. Popimad paigad on turismifirmade andmetel Ungari, Tšehhi, Saksamaa, Slovakkia. Reise tehakse ka Londonisse, Taani, Pariisi ja Itaaliasse. Selliste reiside hinnad algavad keskmiselt 3000 kroonist ja lõpevad 6000 krooni juures.

Rahapuudust häbenetakse tunnistada
Tabasalu Ühisgümnaasiumi 10. klassi juhataja Indrek Raudsepp käis oma klassiga sel kevadel ekskursioonil Slovakkias. 33 õpilasest oli kaasas 25.

“Ega nad ei ütle, et raha pärast ei saa tulla, vaesus on meil ju häbiasi. Laps ütleb, et kas ei saa või ei taha,” räägib Raudsepp. Tema sõnul on näiteks Soomes kombeks, et kui ükski laps raha tõttu ei saa kaasa tulla, jäetakse reis sootuks ära.

Slovakkia ekskursioon läks ühele inimesele maksma 3200 krooni, kokku oli 9. ja 10. klassi õpilasi ning täiskasvanuid 44.

Lapsed maksavad õpetaja pileti kinni
“Neile on suhteliselt vähetähtis, kuhu minnakse. Nemad käivad lõbutsemas, ööelu on tähtsam,” naerab Raudsepp. Tema sõnul on ka reisil näha, kel raha suisa kilekotiga kaasas ja kes kokkuhoidlikult püüab läbi ajada. “Mõned nosivad bussis saia, mõned söövad ainult kohvikus,” ütleb Raudsepp, kelle sõnul oli kahele õpetajale reis tasuta, nende reisiraha maksid õpilased kinni. Raudsepa sõnul oli kaasas ka kaks kokatädi, kes olid nõus oma sõidu ise maksma.

“Kuna minu jaoks on ekskursioon 24 tundi tööd, peaks tegelikult kool maksma ka päevaraha,” ütleb Raudsepp.

Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktori Harri Kõo sõnul võiksid lapsed siiski Eestimaal ringi käia, enne kui kallid reisid ette võetakse. “Eks meil on rikkam piirkond, lapsed ja lapsevanemad ambitsioonikad ja tahavad kangesti välismaale minna. Käiakse Soomes, Rootsis, Lätis. Ma ei pea seda õigeks, sest Eestimaal on vaatamist küllaga. Kardan, et on palju lapsi, kes rahalistel põhjustel ei saa ekskursioonile tulla,” ütleb ta.

Tartu Miina Härma Gümnaasiumi direktrissi Ene Tann shy;bergi sõnul on õpilastel välismaavaimustus üle läinud ja suur osa klassiekskursioone tehakse nende koolis Eestimaal.

“Väga tore oli näiteks Võrumaal turismitalus, lastele on tähtis just ööbimine,” ütleb Tannberg.
“Oleme kasutanud ka reisifirmade pakkumisi, näiteks põhikooli klassid on käinud Soomes Fazeri kommitehases ja meremaailma Sea Life vaatamas, samuti Rootsi kruiisidel. 10. klass käis Lätis ja Leedus. Hinnad jäävad 1000–2000 krooni vahele, Läti-Leedu reis oli kallim,” räägib Tannberg.
Ta pole kuulnud, et keegi ei saa rahapuuduse pärast reisile tulla. Ainus reis, kus tõesti raha määrab osalemise, on kümmekond aastat koolis traditsiooniks olnud 11. klassi õppereis Inglismaale ja Šotimaale. “See reis maksab 10 000–11 000 krooni, lisaks taskuraha, ja raha hakatakse koguma juba sügisel. Sinna lähevad need, kel on võimalik reisi eest maksta. Mõnikord pool klassist, mõnikord rohkem,” räägib Tannberg.

Rocca al Mare reegel: ainult Eesti reisid
Rocca al Mare kooli direktor Rein Rebane ütleb, et juba aastaid on nende koolis reegel, et klassiekskursioone tehakse eranditult Eestimaale.

“Kooli egiidi all ei toimu ühtegi välisreisi – selline on kooli seisukoht. Põhiline argument, miks selline otsus vastu võeti, oli just see, et mitte tekitada pingeid, sest kõik pered ei saa seda endale lubada,” räägib Rebane. “Koolil pole õigust panna peredele kohustusi, mida nad täita ei suuda. Algusaastatel, kui välisreise siiski tehti, ütlesid pered: “See käib meile üle jõu, kuid mõelge, millisesse seisu te meid panite, kui laps küsib, miks tema ei saa ekskursioonile?”,” räägib Rebane. Iseasi on tema sõnul keeleõppereisid, kus püütakse leida mõistlikke lahendusi, et makstav rahasumma peredele liiga ei teeks.

Tema sõnul tuleb koolidele reisifirmadelt pidevalt pakkumisi, kus õpetajaid ahvatleb lause: õpetajatele on reis tasuta. “Sinna on juba sisse kodeeritud huvide konflikt. Ehkki õpetaja saab reisi tasuta, maksavad selle ju lapsed tema eest kinni,” lausub Rebane.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. June 2008, 16:22
Otsi:

Ava täpsem otsing