- OMX Baltic0,12%297,58
- OMX Riga1,03%912,89
- OMX Tallinn−0,62%2 023,74
- OMX Vilnius0,22%1 220,63
- S&P 500−0,01%6 449,15
- DOW 30−0,08%44 911,82
- Nasdaq 0,03%21 629,77
- FTSE 1000,29%9 184,02
- Nikkei 225−0,38%43 546,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,41
- OMX Baltic0,12%297,58
- OMX Riga1,03%912,89
- OMX Tallinn−0,62%2 023,74
- OMX Vilnius0,22%1 220,63
- S&P 500−0,01%6 449,15
- DOW 30−0,08%44 911,82
- Nasdaq 0,03%21 629,77
- FTSE 1000,29%9 184,02
- Nikkei 225−0,38%43 546,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreitzberg: valitsuse tegevus on poolpime
Sotsiaaldemokraat ja riigikogulane Peeter
Kreitzberg leiab, et valitus on valinud vale tee ministeeriumide eelarvete
kärpimisel.
Peeter Kreitzberg märkis, et ministritel on raske eelarvekärpeid teha juba seetõttu, et algne eelarve tehnoloogia, mis annab kindla protsendi ette, pole õige.
„See on väga monetaarne ja aritmeetiline lähenemine, lineaarne eelarve lõikamine pole õige. Mõnes tundlikumas valdkonnas võib tekkida seetõttu struktuurne defitsiit, mida ei kata hiljem kümne aastaga. Heinaniiduki põhimõte ei ole kõige mõistlikum,” rääkis poliitik, lisades, et ta ei taha ühtegi ministrit eraldi kritiseerida.
Kreitzbergi sõnul ei ole võimalik iga ministeeriumi eelarvet kärpida 8% võrra, mõttekam oleks võtta mõnelt ministeeriumilt rohkem ja mõnelt võib-olla hoopis mitte võtta.
Aga kuna käib sisemine poliitiline rivaalitsemine koalitsioonis, siis ei suudeta seda teha. „Vaadatakse, et ühe või teise erakonna sees oleks võrdselt eelarvet lõigatud. See tekitab väga suuri pingeid seal, kus raha maha võetakse,” nentis ta.
Poliitiku arvates on ministrid jäetud üksi eelarvete kärpimisel. Peaks olema tugevam poliitiline konsensus ja otsus kärpida kukusid ühes või teises valdkonnas võiks olla valitsuse ühine otsus, mitte jääma ühe ministeeriumi õlule. „Praegu peab igaüks põhjendama, miks ta raha ära võtab. Valitsus võiks riigi kui terviku seisukohast asju vaadata, mitte ainult parteikeskselt. Poliitiline vastutus peaks olema ühine. Minu arvates ei ole seis praegu hea,” lausus sotsiaaldemokraat.
Kreitzberg, kes kunagi on haridusministri ameti pidanud, möönis, et praegusel haridusministril Tõnis Lukasel on väga raske kui mitte võimatu kuskilt kokku hoida. Näiteks kui jätta ära ammulubatud õpetajate palgatõus kaotaks see ministril võimaluse pidada dialoogi õpetajatega: „Ma ei kujuta, et kuidas koolitoitu vähendada või mitte tõsta õpetajate palku. Strateegilises plaanis oleks see väga kahjulik. Ka viletsatel aegadel tuleks mõnda valdkonda rohkem panustada. Riigi kui terviku arengu seisukohast pole tark teatud valdkondadest raha ära võtta. Ennem jäägu üksikisiku tulumaks esialgu alandamata.”
Reform tahab iga hinnaga seda 1% maha võtta, tõi ta välja. „Enamik poliitikuid teistes riikides vaatab kulmukergitusega sellele hetkel. Lihtsalt poliitlubaduste peale viiakse välja kolm miljardit krooni riigieelarvest ja siis samal ajal pingutatakse, et kust nüüd maha saagida ja iga hinna eest inimesi lahti lasta. Kurat, mulle tundub poolpime see tegevus,” oli Kreitzberg nõutu.
Poliitik tõi kärpekavade temaatika puhul välja ka eurorahade probleemi. „Õnn ja õnnetus seisneb selles, et eurorahad seovad kinni väga suure hulga raha, mille puhul otsustusõigus kaob ära. Mänguruumi praktiliselt ei jää, mis tähendab, et tuleb hakata eurorahadest loobuma,” ütles ta.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Mitmel aktsial jagub tõusuruumi
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele