Tööpuudust aitas leevendada 14 400 uut töökohta tööstuses

OMX Baltic0,99%323,59
OMX Riga−0,86%967,06
OMX Tallinn1,71%2 281,18
OMX Vilnius0,22%1 514,07
S&P 5000,28%7 712,57
DOW 301,02%52 495,88
Nasdaq −0,02%26 424,82
FTSE 1000,06%10 739,81
Nikkei 2250,85%64 621,24
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,24

OMX Baltic0,99%323,59
OMX Riga−0,86%967,06
OMX Tallinn1,71%2 281,18
OMX Vilnius0,22%1 514,07
S&P 5000,28%7 712,57
DOW 301,02%52 495,88
Nasdaq −0,02%26 424,82
FTSE 1000,06%10 739,81
Nikkei 2250,85%64 621,24
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,24

Statistikaameti avaldatud töötuse määra kommenteerides, teatas rahandusministeerium, et lähikvartalitel on oodata tööpuuduse kasvu. Seni on suurim tööpuuduse leevendaja olnud töötlev tööstus, kuhu tekkis mullusega võrreldes 14 400 uut töökohta.

Agnes Ojala

Statistikaameti andmetel ulatus 2008. aasta teises kvartalis hõivatute arv 656,6 tuhande inimeseni. See on 2000 inimese võrra vähem kui aasta tagasi, mis tähendab, et hõive langes 0,3 protsenti. Töötuse määr vähenes teises kvartalis ning langes rekordilise 4 protsendini ning töötute arv 27,3 tuhandeni, mis on viimase 15 aasta madalaim.

"Tänased andmed näitavad, et tööturu arengud on muutunud majandusolukorrale reageerinud ning negatiivse majanduskasvu tulemusena on oodata hõivatute arvu vähenemise jätkumist. Nõudlus tööjõu järele väheneb, mistõttu tööpuudus hakkab lähikvartalitel suurenema," teatas ministeerium.

Käesoleva aasta teise kvartali madala töötuse määra põhjustas rahandusministeeriumi hinnangul mitteaktiivsete inimeste arvu kasv. Mitteaktiivsus suurenes peamiselt pensionil olevate inimeste arvu kasvu tõttu, vähemal määral olid mitteaktiivsuse suurenemise taga tervislikud põhjused. Mitteaktiivsete arv tööturul suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6100 inimese võrra.

Nii nagu aasta esimeses kvartalis, avaldas ka teises kvartalis majanduskasvu aeglustumine mõju peamiselt üksikettevõtjate (FIEde) arvule. Üksikettevõtjate arv vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu kolmandiku. Samal ajal kasvas palgatöötajate arv jätkuvalt 2,3 protsendi võrra. Keerulistes konkurentsitingimustes on üksikettevõtjatel üha raskem hakkama saada.

Hõive taset aitasid säilitada töötleva tööstuse, hariduse ning ehituse tegevusalad. Kõige enam suurenes hõivatute arv töötlevas tööstuses, 14 400 inimese võrra. Töötleva tööstuse hõivatute arvu suurenemine sellises mahus on üllatav ning ei ole kooskõlas töötlevas tööstuses toimuvate üldiste arengutega. Teatud allharudes küll toimub töötajate arvu suurendamine, kuid üldine nõudlus ja tootmine on vähenenud. Hariduse tegevusalal suurenes hõivatute arv 5100 inimese võrra, mis on seotud eelkõige hõive kasvuga tasuliste koolituste osas. Ehituses suurenes hõive eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1800 inimese võrra. Kuigi tellimuste mahud on vähenenud, ehitustegevus jätkub ning endiselt vajatakse kogenud spetsialiste.

Hõive vähenes peamiselt veonduse, hulgi- ja jaekaubanduse, tervishoiu ning avaliku halduse tegevusaladel. Seoses üldise majandusaktiivsuse alanemisega vähenes veonduse tegevusalal töötajate arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6100 inimese võrra. Endiselt avaldavad hõivele mõju kahanenud kaubaveomahud ja eelkõige transiidi ning postside mahud. Hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala hõive vähenemine 5600 inimese võrra on seotud kulude optimeerimisega, mis on tingitud müügitulemuste langusest.

Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes langes hõivatute arv 4400 inimese võrra. Tervishoius mõjutas hõivet välisturistide arvu vähenemine tervisekeskustes ning sanatooriumides ja siseturismi kahanemine. Avaliku halduse tegevusalal vähenes hõive 3400 inimese võrra. Hõive vähenemise avalikus halduses põhjustas kulude kokkuhoid, mis kahandab uute töötajate palkamise võimalusi lahkuvate töötajate asemele.

Tööpuudust aitas leevendada 14 400 uut töökohta tööstuses

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised