Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Marje
Josingu sõnul veavad keskmist palka Eestis tipud, tema sõnul saaks Urmas
Sõõrumaa või Sandor Liive palga eest paari kooli jagu õpetajaid ära toita.
„Tipud tõstavad meil keskmist palka kõrgemale, näiteks härra Sõõrumaa ja Eesti Energia juhi palgad on sellised, et nendega saaks paari kooli õpetajad ära toita. Suur osa Eesti inimestest saab ikkagi alla keskmist palka,“ lausus Josing täna Kaubandus ja Tööstuskoja koolitusel.
Suurim keskmine brutopalk on maakonniti endiselt Harju maakonnas (12 883 krooni) ja Tallinnas (13 068 krooni), järgnevad Viljandi ja Järva maakond. Väikseim brutopalk on Valga maakonnas (8260 krooni) ja Ida-Viru maakonnas (8368 krooni). „Eestis on heade inimeste puudus. Toon näiteks Hiiu valla, kus kohalik omavalitsus on teinud ise meeletult tööd, et investoreid sinna meelitada. Koht pole kiita, meri vahel, kuid vallajuhid otsivad ise võimalusi, et regiooni arengut edasi viia,“ märkis Josing.
Konjunktuuriinstituudi analüüsist selgus, et eelmisel aastal oli leibkonnaliikme kulutus toidu ostu peale vaesemal perel 533 krooni kuus ning üle keskmist palka saava leibkonna puhul jäi see 1607 krooni peale. Leibkonna tarbimiskulude osas neelab suurima kopika enda alla toit ja jook, mille osakaal on 24,6%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teisel kohal on eluase ning kolmandal kohal transport. „Transpordi pealt annaks kokku hoida, palju tehakse mõttetuid sõite. „Tööd tehakse selleks, et n-ö hinge sees hoida, kuid mida suurem on toidu osakaal tarbimiskuludes, seda vähearenenum riik. Eestis on see number õnneks paranenud,“ lausus Josing ning lisas, et toiduhindade tõus tabas Eestit rängemini kui teisi ELi riike. „Kui varasemalt osteti toitu n-ö pakendi värvi järgi, siis nüüd enam mitte,“ märkis ta.