• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 21.08.08, 18:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Josing: Sõõrumaa palgast saaks paari kooli jagu õpetajaid ära toita

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul veavad keskmist palka Eestis tipud, tema sõnul saaks Urmas Sõõrumaa või Sandor Liive palga eest paari kooli jagu õpetajaid ära toita.
„Tipud tõstavad meil keskmist palka kõrgemale, näiteks härra Sõõrumaa ja Eesti Energia juhi palgad on sellised, et nendega saaks paari kooli õpetajad ära toita. Suur osa Eesti inimestest saab ikkagi alla keskmist palka,“ lausus Josing täna Kaubandus ja Tööstuskoja koolitusel.
Suurim keskmine brutopalk on maakonniti endiselt Harju maakonnas (12 883 krooni) ja Tallinnas (13 068 krooni), järgnevad Viljandi ja Järva maakond. Väikseim brutopalk on Valga maakonnas (8260 krooni) ja Ida-Viru maakonnas (8368 krooni). „Eestis on heade inimeste puudus. Toon näiteks Hiiu valla, kus kohalik omavalitsus on teinud ise meeletult tööd, et investoreid sinna meelitada. Koht pole kiita, meri vahel, kuid vallajuhid otsivad ise võimalusi, et regiooni arengut edasi viia,“ märkis Josing.
Konjunktuuriinstituudi analüüsist selgus, et eelmisel aastal oli leibkonnaliikme kulutus toidu ostu peale vaesemal perel 533 krooni kuus ning üle keskmist palka saava leibkonna puhul jäi see 1607 krooni peale. Leibkonna tarbimiskulude osas neelab suurima kopika enda alla toit ja jook, mille osakaal on 24,6%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teisel kohal on eluase ning kolmandal kohal transport. „Transpordi pealt annaks kokku hoida, palju tehakse mõttetuid sõite. „Tööd tehakse selleks, et n-ö hinge sees hoida, kuid mida suurem on toidu osakaal tarbimiskuludes, seda vähearenenum riik. Eestis on see number õnneks paranenud,“ lausus Josing ning lisas, et toiduhindade tõus tabas Eestit rängemini kui teisi ELi riike. „Kui varasemalt osteti toitu n-ö pakendi värvi järgi, siis nüüd enam mitte,“ märkis ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele