Siseministeerium: eelarvekärbe vähendaks turvalisust

Siseministeerium ei nõustu sisejulgeoleku valdkonnale määratud piirsummaga ning läheb sellest 11. augustil rahandusministeeriumile esitatud 2009. aasta eelarveprojektis ligi 82 miljoni krooniga üle, märkides minimaalsete kulutuste katmiseks vajaliku summana 4,2 miljardit krooni.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti sõnul tähendaks rahandusministeeriumi poolt ettenähtud kärbe inimeste jaoks turvalisuse olulist halvenemist.

Lisaks on siseministeerium esitanud sisejulgeoleku valdkonna tegevuskulude katmiseks lisataotluse summas 976 miljonit krooni. Ministeeriumi hinnangul on hädavajalik finantseerida lisataotlust vähemalt mahus, mis tagab siseturvalisuse ametkondade isikkoosseisu ja infrastruktuuri säilimise 2008. aasta tasemel.Rahandusministeerium ei kiirustanud siseministeeriumi rahasoovidele veel hinnangut andma, kuna adekvaatse pildi kokku panemiseks on vaja otsa vaadata kõikide ministeeriumide eelarveprojektidele, mõnede ministeeriumidega seisab aga esimene läbirääkimiste ring alles ees."Sisejulgeolekuvaldkond on kahtlemata väga oluline teema ning võtan selle valdkonna läbirääkimisi väga tõsiselt. Parim praktika on läbirääkimisi pidada aga laua taga kolleegiga valitsusest ning kedagi ajaliselt eelistamata teha ühine kokkuvõte valitsuskabinetti,“ ütles Padar.Koort andis taaskord hoiatuse kokkuhoiu tulemusena saabuva teenuse kvaliteedi languse eest. „Rahandusministeeriumi antud piirimäärale vastava kärpe tegemine tooks kaasa 967 piirivalvuri, politseiniku, päästja ning tugitegevusega seotud avaliku teenistuja koondamise vajaduse,“ ütles Koort, mille tõttu on siseministeerium tema sõnul sunnitud sulgema oma üksused Eesti väiksematest ja madalama riskiastmega piirkondades, mida hakatakse teenindama lähimatest suurematest keskustest. „Me ei ütle, et mõnest maakonnast kaob politsei või päästeteenus üldse, kuid kindlasti pikeneb operatiivteenistuste reageerimise aeg,“ nentis Koort. Siseministeerium teatas, et koondamistasude maksmiseks kuluks 147,2 miljonit krooni, mida pole ministeeriumil kuskilt võtta.Personalikärbetest ei jääks puutumata ükski siseministeeriumi asutus peale Kaitsepolitseiameti. Koondamise viib läbi ka siseministeerium ise, kust plaani kohaselt koondataks kokku 8% personalist. Praegu on siseministeeriumis regionaal- ja sisejulgeoleku valdkonna peale kokku 202 ametikohta, millest koondamisele läheb 16 ametikohta.Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri sõnul on siseministeerium alustanud oma haldusala struktuuri saneerimist juba 2007. aasta varasuvel. Eelmise aasta lõpuks koondati kokku ligi 1000 valdavalt tugifunktsioone täitnud ametikohta, seetõttu ei ole Koorti sõnul uus koondamine enam võimalik ilma seadustega riigile pandud funktsioonide kvaliteedi märkimisväärse halvenemiseta. „Kindlasti ei ole meil võimalik kärpida Idapiiri kaitse, VIPide julgestuse, päästeala ennetuse ja kaitsepolitseiliste ülesannete pealt. Need on valdkonnad, milles taseme langemine ohustaks juba Eesti riiklust ning seetõttu käsitleme neid oma valitsemisala rahastamise mõttes prioriteetsena“ sõnas Koort.Padar ütles, et kokkuvõtte ministeeriumidega peetud eelarveläbirääkimiste tulemustest esitab rahandusministeerium valitsusele järgmise nädala kabinetiistungil, kus arutatakse pikemalt riigieelarve kulude poolt, eelarveläbirääkimiste tulemusi, võimalikke lisataotluseid ning võimalusi nende katmiseks.