- OMX Baltic−0,37%295,05
- OMX Riga0,36%911,31
- OMX Tallinn−0,36%2 033,99
- OMX Vilnius−0,06%1 202,78
- S&P 5001,47%6 329,94
- DOW 301,34%44 173,64
- Nasdaq 1,95%21 053,58
- FTSE 1000,66%9 128,3
- Nikkei 225−1,25%40 290,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,33
- OMX Baltic−0,37%295,05
- OMX Riga0,36%911,31
- OMX Tallinn−0,36%2 033,99
- OMX Vilnius−0,06%1 202,78
- S&P 5001,47%6 329,94
- DOW 301,34%44 173,64
- Nasdaq 1,95%21 053,58
- FTSE 1000,66%9 128,3
- Nikkei 225−1,25%40 290,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jõks: ainult meedia ei suuda erakondade rahastamist valvata
Endise õiguskantsleri Allar Jõks sõnul
möödub homme viis aastat sellest, kui tõdeti, et erakondade rahastamine peaks
olema läbipaistvam ja kontrollitavam, sest avalikkus või
ajakirjandus üksi ei suuda tagada piisavat järelevalvet.
Järgneb Allar Jõksi kommentaar:
"Homme, st 30. septembril viis aastat tagasi Riigikogu ees esinedes rõhutas õiguskantsler, et „annetuste keelamise asemel tuleks pearõhk panna rahastamise läbipaistvusele ja kontrollile”, ütles aripaev.ee-le endine õiguskantsler Allar Jõks.
Möödunud aja jooksul on vaheldunud koalitsioonid ja lubadused, hüppeliselt kasvanud erakondadele eraldatavad riigieelarve vahendid ja valimiskulutused. Ja vähenenud selgus erakondade rahastamise osas, mida ilmestavad aegajalt avalikkuse ette jõudvad korruptsioonihõngulised lood.
Ma ei saa anda hinnangut konkreetsele Äripäevas toodud juhtumile. Selge on, et tegemist on mitte ainult ühte erakonda puudutava küsimusega.
Erakondade rahastamisega haakub kõige otsesemalt ka valimisreklaamidega seonduv. Kui surve valimiskulutuste kasvamiseks jätkub, siis suureneb ka ebaselge päritoluga raha juurdevool erakonna kassasse. Valimiskulude suurus on pöördvõrdelises sõltuvuses sooviga tugevdada kontrolli. Seetõttu on ka arusaadav soovimatus valimisreklaami piirata ja erakonna rahastamise kontrolli suurendada.
Iga kehtestatud piirang nõuab järelevalvajat, mis Eestis sisuliselt puudub. Euroopa Nõukogu (GRECO) hinnang erakondade rahastamise kontrolli süsteemile on ühene- ei vasta rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõtetele. Ainuüksi avalikkus (ajakirjandus) ilma pädeva kontrolliorganita ei suuda tagada piisavat järelevalvet.
Erakondadele, kellele meeldib iga valgusfoori tulega ristmiku ületada, olemasolev kord ja venitamistaktika paraku sobivad.
Valimiskulude piiramiseks on mitmeid võimalusi. Leedus näiteks võttis parlament kevadel vastu seaduse, mille kohaselt keelatakse valimisklippide, filmide ja muu sarnase näitamine valimiskampaania ajal. Poliitiline reklaam raadios ja teles võib toimuda vaid diskussioonide ja debattidena ning seda rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest keskvalimiskomisjoni kaudu.
Kui aga seada valimiskulutuste ülempiir, siis kontroll tagatakse läbi erakonna (üksikkandidaadi ja valimisliidu) pangakontode deklareerimise järelevalvet teostavas organis. Kõik kulutused tehakse selle pangakonto kaudu. Selliselt on reaalajas võimalik kokku lugeda reklaamiks kulutatud kroonid ja sendid. Kui reklaami ostmine pangakontol ei kajastu, siis on seadust rikutud.
Mida ette võtta?
Eelnõu ettevalmistamist ei või lubada parteide tagatubadesse. Olukorras kus parlamendi erakonnad seavad iseendale mängureegleid, on avalikkuse kaasamine möödapääsmatu. Riigikogu põhiseaduskomisjoni initsiatiivil võiks kokku panna töögrupi, kes erinevaid valikud erapooletult kaaludes valmistab ette rahastamist ja valimisreklaami puudutavad muudatused.
Kui Eesti riik ei taha kontrollida oma erakondi, siis ta riskib võimalusega, et seda hakkavad tegema mõne teise riigi erakonnad."
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Enne börsile minekut vaja selgust
Enne börsile minekut vaja selgust
Enne börsile minekut vaja selgust
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Osaluse ostab Hans H. Luige ettevõte
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Kaks kolmandikku eestlastest ostab kaupu otse Hiinast
Omanikele maksti 2,2 miljonit dividendi
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele