- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mitte mida, vaid kuidas võimalikult efektiivselt teha?
Logistika on majanduse lahutamatu osa, mille läbivaks jooneks on olnud kulude pidev kasv. Ajal, mil majandus õitses, ei olnud sageli võimalust, aega ega vajadustki mõelda, kuidas kulusid mõne protsendi võrra kokku hoida.
Laondus baseerub väga elementaarsel 1+1 matemaatikal ja omavaheliste seoste koostoimimisel. Oluline on teada põhitõdesid ja läheneda asjale süsteemselt.
Kuigi laooperatsioonid võib jagada sisuliselt kolmeks: vastuvõtt, käitlemine-ladustamine ja väljastamine, on muutunud kaupade käitlemise iseloom. Viimase aja moesõna on infotehnoloogia.
IT-lahendused moodustavad logistikas märkimisväärse osa, olles iseloomult pigem laooperatsioonide tugiüksus, mitte põhitegevus. Sageli võetakse ITd võluvahendina, mille sisust paraku väga täpselt aru ei saada.
Põhitegevus on siiski protsessi juhtimine. Kulusid saab alati vähendada. Tööjõud on kulu, millest sajaprotsendiliselt vabaneda ei ole võimalik, kuid seda on võimalik juhtida.
Muutes komplekteerija tööd selliselt, mis võimaldaks ühes tunnis 6 minutit kokku hoida, teeb see 168 tunni puhul 16,8 säästutundi kuus.
Suuremas laos (meeskonnas on 10 inimest ja ühes kuus kokku 1680 töötundi) võimaldab säästurežiim loobuda juba ühest komplekteerijast või hajutada haiguste ja puhkuste riske.
Laonduses on IT-lahendused asendamatud. Need võimaldavad protsessi tõhusamalt juhtida. Elektroonsed tellimused, riiulikohtade haldus, kaupade liikumine, paberivabad laod…
Need on vaid mõned võimalused paljudest. Eelkõige aitavad infotehnoloogilised lahendused vähendada kulusid.
Paraku on IT-valdkonna arendamine ja investeeringud seotud suurte kuludega, mistõttu saab neid hinnata eelkõige tasuvusperioodi pikkuse järgi.
Et hoida kulud mõistlikkuse piires, on tähtis eelnev kodutöö.
Hetkel kuum
Esmalt peab "piinliku" täpsusega kaardistama kogu ettevõtte logistilise ahela. See on kõige olulisem etapp, kus isegi väike kiirustamine võib hiljem põhjustada lisakulusid.
Kas osta valmislahendus või ehitada ettevõtte vajadustest lähtuv uus ja originaalne süsteem? Üldiselt leiab nii Eestist kui ka mujalt sobiva lahenduse. Mõistlik oleks soetada valmislahendus ja see endale põhjalikult selgeks teha.
Õppimine on oluline, sest sageli ei osata enda soove ja vajadusi sõnastada, mistõttu ei osata ka küsida, mida olemasolev juba pakub.
Suurematel ja erilahendusi vajavate firmadel tasub otsida olemasolevaid lahendusi, kuid parimaks võib osutuda variant, mis on välja töötanud siiski ettevõtte eripärasid arvestades.
Laomajandamist võib erinevalt analüüsida. Esmalt oleks vaja mõista, kuidas kaubad liiguvad.
Sisuliselt on see kauba teekonna füüsiliste parameetrite kaardistamine, püüdes leida küsimustele vastuseid.
Alustada tuleks iseendast, leides vastuse küsimusele, mida analüüsist loodetakse.
Võib kasutada ka SCOR-mudelit. Selle abil on võimalik laondust auditeerida, vähendada kulusid ja elimineerides ühtlasi finantsriske.
Autor: Roger Allas
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele