Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suitso kastiladu Hobusepeas
Nüüdseks Taanis elav kunstnik Külli Suitso on tuntud pisikeste ja lihtsate asjade maalijana, maali läbi mediteerijana. Sellel näitusel on tunda aga hoopis uusi tuuli.
See on näitus-ladu, kus vanad pappkastid on saanud uue elu ja värvi lõuendile kantuna. Päevinäinud kastid tunduvad olevat kunstnikule just see sobiv pinnas, millel oma mõttemõlgutusi edasi anda.
Näitusele sisenedes hoomab vastu tugevalt hõõguvaid punaseid ja oranže toone, mis loovad justkui tulekahju mulje või tahaksid millegi eest hoiatada. Alumisele korrusele edasi liikudes selgub kõik. Punavatest põlevatest kastidest on saanud meenutused, pilguheit lapsepõlve. Pildikesed nõukogudeaegsetest pioneerirätikutega lastest on nostalgilised. Aga see õrn nostalgia lõppeb kohe, kui vaatajale suunatakse näkku suur ja ähvardav toru.
Tundekõikumised jätkuvad. Vaheldumisi mälestustega näitab kunstnik ka oma kriitilisemat poolt. Nõukogude nostalgia vaheldub nõukogude õudusega. Nii koondab Suitso ühele pildile kokku Venemaa riigilippu hoidva eesrindliku naise ja maali esiplaanile tühjalt rippuva silmuse. Võib ainult spekuleerida, milline on siinkohal kunstniku positsioon või on ta jätnud maali tähenduse loomise puhtalt vaataja ja tema tausta kanda.
Mängud riigilipu ümber jätkuvad, järgmisel maalil võetakse ette Eesti lipp. Protestimeeleolus Vene lippu ja silti "CCCP" kandvad inimesed liiguvad tagaplaanil. Töö koondub aga ümber põlema süüdatud Eesti lipu, millele on joonistatud haakrist. Arvestades, et kõik need tööd on tehtud aastal 2007, jagub siin mõtlemisainet küllaga.
Esiteks on need maalid ja temaatika kohati muidugi väga asjakohased ja aktuaalsed, viimastel aastatel on järjest korraldatud näitusi okupatsiooni mõjudest eesti nüüdisaegsele (maali)kunstile. Märkimisväärne on ka see, et üldiselt on maalilisi kommentaare möödunud ajale loonud just nooremad kunstnikud, kelle sünniaasta jääb 1970. aastatesse, nagu Külli Suitso puhulgi. Teiseks, arvestades, et tööde valik pole olnud juhuslik, on see üks hiline järellainetus eelmiste aastate pingete kogunemisele. Või on see hoopis jätk vabariigi 90. aastapäeva tähistamisele?
Külli Suitso on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna ja näitustel esinenud juba 1993. aastast alates. Tartu kunstnikuna on ta üksjagu seotud Kursi koolkonnaga.
Autor: Ragne Nukk