Homses elamine niidab täna jalust

07. november 2008, 07:38

Krediitkaardid on aastatega üha suuremat
populaarsust kogunud kui lihtsad, väikese võla võtmise vahendid, mida kasutades
ei pea pangaga pikki laenulepinguid sõlmima ega sõltuma karmist
tagasimaksegraafikust.

Majandus sõitis ülespoole ja kellelgi ei tulnud pähe, et ükskord muinasjutt lõppeb ning tuleb naasta reaalsusesse, kus tõusule järgneb langus. Ettevõtted ujutasid kliendid üle uute pakkumiste ja uute lubadustega ning tuhanded ja tuhanded inimesed tegidki endale kaardi, mille maksevõime on suurem kui sinna eelnevalt kantud rahasumma.

Nüüdseks on krediitkaartide väljastajad mõistnud, et kui inimestel pole raha kodulaenude tagasimaksmiseks, saab üsna pea otsa ka raha, millega katta krediitkaardi võlgasid.

Selles valguses kandsid laenuväljastajad Financial Times'i andmetel selle aasta esimesel poolel maha 21 miljardi dollari väärtuses halvaks läinud krediitkaardivõlgu ning järgmiseks pooleteiseks aastaks oodatakse täiendavat mahakandmist 55 miljardi dollari ulatuses. Seda enam, et töötute arv koondamiste ja pankrottide tagajärjel aina kasvab.

Suuremad tegijad, nagu American Express, Bank of America, Citigroup jne on kiiresti hakanud oma latti sobivate kaardiomanike hulgas tõstma ning riskantsemaid kliente portfellidest välja noppima, kustutades näiteks mitteaktiivseid kontosid, et neid jumala eest kasutama ei hakataks.

Lisaks on olemasolevate kaardiomanike kulutamisvõimalusi kärbitud, vähendades limiite ning tõstes intresse. Ettevõtte seisukohalt on see vajalik ja ettevaatlik samm, kuid tarbijale kohati raskesti üle elatav. Seda enam, et viimastel kuudel on kodulaenude tagasimaksete käes vaevlevate inimeste jaoks krediitkaardi kasutamine vaat et viimaseks võimaluseks, sest lisalaene pangad enam nii lihtsalt ei anna.

MoneyExpert.com juhi Sean Garnderi prognooside kohaselt jätkub pakkumiste vähenemine tervikuna ning maksetähtajad lühenevad veelgi. "Ettevõtted on oma kliendibaasi vaadates läinud järjest ettevaatlikumaks ning mõtlevad hoolega, kellele raha laenata," sõnas ta.

Keskmised aastased intressid, mis varem seisid 10 protsendi ligidal, on jõudsasti ülespoole rühkinud ning nõuavad tarbijatelt nüüd kuni 16 protsenti, mõnel juhul enamgi. Tavainimeste jaoks on see veel ühe naha koorimine.

New York Times'i kinnitusel (ei tule vist üllatusena) on maailmas väga suur hulk inimesi, kes oma igapäevakulutusi katavad mitte juba kogutud säästudest, vaid tulevase teenistuse arvelt, kasutades korraga mitut krediitkaarti. Ning selle juures ei pea paljud tarbijad silmas mitte enda tagasimaksevõimet, vaid pigem soovi oma elujärge parandada.

Esialgu on suuremad mured USAs, kus on lihtsalt oluliselt rohkem krediitkaardikasutajaid, kes oma kulutustesse võib-olla eurooplastest veidi kergemeelsemalt suhtuvad. Sellest tasuks kohe õppida, kuna aeg on armutu, ning võimalusel tuleviku teenistusel elamist vältida.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. November 2008, 07:38
Otsi:

Ava täpsem otsing