- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elusloodus suunab eluta looduse arengut
Elusloodust ja eluta loodust ehk
mineraalset maailma on harjumuspäraselt jagatud kaheks täiesti erinevaks
valdkonnaks. Tegelikkuses on nad aga tihedasti läbipõimunud, millest annab
tunnistust kas või asjaolu, et ilma eluta ei oleks Maal olemas kahte kolmandikku
siin praegu leiduvatest mineraalidest.
Avastusest võib olla kasu näiteks maavälise elu otsinguil või kliimamuutuse mudelite täiustamisel.
Hüpotees mineraalse ja bioloogilise maailma käsikäes arenemisest ei ole uus. Carnegie instituudi teadlase Robert Hazeni läbiviidud uurimus on aga esmakordne katse see valdkond kokku võtta ja hinnata, mil määral on elu mineraalse maailma evolutsiooni miljardite aastate jooksul mõjutanud. Uurimus avaldati ajakirjas American Mineralogist.
Teadlased usuvad, et tähtedevahelises maailmaruumis on umbes tosin mineraali. Pisut enam kui nelja ja poole miljardi aasta eest, kui formeerus Päikesesüsteem, tekkis juurde veel umbes 60 mineraali. Kiviste Maa-sarnaste planeetide moodustumisel jõudis mineraalide arv mitmesajani. Peamiselt tekkisid uued mineraalid vulkanismi teel ning olemasolevate mineraalide reageerimisel veega.
Nii kaugele on jõudnud Maa naabrid Veenus ja Marss, kuid Maa on neid kõvasti ületanud. Laamtektoonika lõi mineraalidele palju uusi tekkekeskkondi ning andis võimaluse elu tekkeks. Kui tekkisid hapnikku tootvad mikroorganismid, sai võimalikuks olemasolevate mineraalide oksüdeerumine, mis tõi juurde terve rea olulisi mineraale.
Ajapikku muutus elu mitmekesisemaks ja keerukamaks ning tekkisid toesega organismid, mis võtsid mereveest kaltsiumi ning ehitasid omale lubikodasid. Kui need organismid surid, sadestusid nende kojad merepõhja ning ajapikku moodustus neist peamiselt mineraal - kaltsiidist koosnev lubjakivi. Mullas elavad mikroobid suurendasid savimineraalide hulka, mis tekivad teiste silikaatsete mineraalide (mille peamised koostisosad on räni ja hapnik) keemilisel murenemisel.
„Nii metallioksiidid, kaltsiit kui ka savimineraalid oleksid kõik eluta planeedil üsna haruldased, kuid Maal on nad väga tavalised,“ ütles Hazen. „Maavälist elu otsivad astronoomid võiksid keskenduda neile mineraalidele, sest nende rohkus viitab suure tõenäosusega elule“.
Kuidas tekivad mineraalid
Mineraal on loodusliku tekkega anorgaaniline korrastatud ehitusega (kristallstruktuuriga) ja kindla või kindlates piirides muutuva koostisega tahke aine. Teatud mineraali tekkeks peab tekkekeskkonnas olema kõigepealt piisavas koguses vajalikke keemilisi elemente. Näiteks kaltsiidi (CaCO3) moodustumiseks on vaja kaltsiumi ja kvartsi (SiO2) moodustumiseks räni.
Seejärel on olulised rõhk ja temperatuur. Näiteks teemant tekib vaid ülikõrge rõhu tingimustes, mis esineb mitmesaja kilomeetri sügavusel. Igal mineraalil on oma rõhu- ja temperatuuriväli, kus ta saab moodustuda. Väljaspool seda välja võib mineraal küll esineda, kuid ei saa moodustuda. Paljude mineraalide tekkeks on vajalik vedela vee olemasolu, sest vesi esineb seotuna nende kristallstruktuuris. Sellised on näiteks savimineraalid.
Maal esinevad geoloogilised tingimused on väga vaheldusrikkad. Mineraalid saavad moodustuda nii maapinnal, vee all, sügaval maakoores, vulkaanilõõris, elusorganismides ja mujal. Pideva materjali ringkäigu tõttu on ka koostiseline varieeruvus suur, mis lubab esineda väga suurel arvul kombinatsioonidel, mis väljendubki mineraalide mitmekesisuses.
Mineraale on teada tuhandeid ning igal aastal avastatakse kümneid uusi. Enamik neist on aga väga haruldased ning neid ei loeta kivimit moodustavate mineraalide hulka. Viimased on mineraalid, mis moodustavad peamise osa Maast. Neist olulisimad on kvarts, päevakivid, pürokseenid, amfiboolid, oliviin, vilgud, kaltsiit ja savimineraalid.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele