Optsioonide andmine palga tõstmisest mõjusam

Eesti äriseadustik pakub sisuliselt kahte meetodit töötajatele optsioonide andmiseks. Esimene on aktsiakapitali tingimuslik suurendamine, millisel juhul üldkoosoleku otsusega määratakse kindlaks tingimusliku suurendamise eesmärk, aktsiate määramise alused ning õigustatud isikud ja märkimisõiguse kasutamise tähtaeg.

Kindlaksmääratud tingimuste saabumisel tulevikus teeb töötaja äriühingu juhatusele tahteavalduse aktsia märkimiseks, mille tulemusena saab ta aktsiate omanikuks pärast kapitali suurendamise registreerimist äriregistris. Seadus ei piira ajaliselt märkimise aega, kuid sätestab, et tingimuslikult suurendatava aktsiakapitali suurus ei tohi olla suurem kui 1/3 otsuse tegemise ajal ettevõttel olevast aktsiakapitalist.

Olemasolevatel aktsionäridel võib olla eesõigus uute aktsiate märkimiseks ning seega tuleks eesõiguse välistamine sätestada üldkoosoleku otsuses. Vastasel korral võib juhtivtöötaja jääda ilma talle suunatud osalusest ning parimal juhul saab saab vastutasuks rahalise hüvitise ilma jäänud aktsiate eest.

Suure bürokraatia tõttu pole aktsiakapitali tingimuslik suurendamine just kõige populaarsem optsioonide andmise viis. Teise võimalusena näeb äriseadustik ette, et põhikirjaga võib anda nõukogule kuni kolmeks aastaks õiguse suurendada aktsiakapitali maksimaalselt poole aktsiakapitali ulatuses. Erinevalt esimesest meetodist ei suurenda nõukogu aktsiakapitali tingimuslikult, vaid suunatult kindlale isikule.

Ka siin võib aktsionäridel olla uute aktsiate märkimise eesõigus, st et nõukogu õigus kapitali suurendada sobib optsioonide andmiseks juhul, kui üldkoosolek on varem välistanud uute aktsiate märkimise eesõiguse olemasolevatele aktsionäridele.

Kolmas võimalus ühingu jaoks on osta aktsiad olemasolevate aktsionäride käest. Ühing müüb need juhtivtöötajale siis, kui viimane optsiooni teostab. Üldkoosoleku otsusega võib ettevõte oma aktsiaid omandada 1/10 aktsiakapitali ulatuses. Kui varasema seaduse kohaselt tuli oma aktsiad müüa ühe aasta jooksul, siis alates aprillist 2008 seadus seda enam ette ei näe ning seega võib ühing arvestada pikemate optsiooniprogrammidega.

Tulumaksuseadus käsitleb töötajale ja juhatuse liikmele tasuta või soodushinnaga antud aktsiaoptsiooni erisoodustusena. Tööandja tasub nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu erisoodustuse hinnalt. Kuna erisoodustuse tegemise ajal ei pruugi selle hind olla määratav, siis tekitab praktikas probleeme maksukohustuse tekkimise aeg.

Riigikohtu praktika kohaselt kuulub andmise ajal rahaliselt hinnatav (näiteks turul kaubeldav) optsioon maksustamisele selle andmise hetkel. Kui optsioon ei ole selle andmise ajal rahaliselt hinnatav, tekib maksukohustus siis, kui töötaja optsiooniga pakutud aktsiad äriühingult ostab.