Ka sinu töötaja on autor!

Järgneb Siim Tammeri selgitus.

Autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 4 lg 1 kohaselt tekib autoriõigus teostele, mis on kirjanduse, kunsti või teaduse vallas. Lisaks on seaduses täpsustav loetelu kaitstavatest teostest: skulptuurid, arhitektuurne graafika, stsenaariumid, plaanid, kõned, loengud, ettekanded, kunstiteosed, fotod, arvamused, eksperthinnangud jne.

Siim Tammer

Seega hõlmab autoriõiguslik teose kaitse väga paljusid eluvaldkondi, kus töötaja teeb ettevõtte kasuks mingit kindlat tööd: nt arhitekt teeb arhitektuurse joonise/eskiisi/skeemi/plaani, kunstnik loob kunstiteose, fotograaf jäädvustab hetke, ajakirjanik kirjutab artikli, advokaat koostab õigusliku hinnangu ja ekspert ekspertiisi, küljendaja küljendab raamatu või ajalehe, tõlk tõlgib teose jne. Paljudel nimetatud juhtudel on töötaja poolt loodud teose müüjaks või esitajaks hoopis ettevõte, kus vastav isik töötab.

Nii igapäevasest tegevusest, kus ettevõte müüb oma töötaja poolt loodud teost, võib autoriõiguse seaduse tähenduses tekkida üpris ebameeldivaid olukordi juhul, kui täpselt ei ole reguleeritud autoriõiguste ulatus ja ettevõtte õigused.

Teose autorina käsitleb autoriõiguse seadus isikut, kes teose reaalselt loob. Teose loojaks on isik, kes annab teosele objektiivse vormi ehk paneb selle tajumist võimaldavasse vorm, nt kirjutab paberile või salvestab, filmib, pildistab jms.

Autorile kuuluvad isiklikud ja varalised õigused. Varalised õigused puudutavad eelkõige õigusi saada loodud teosest materiaalset kasu, nt õigust teost reprodutseerida, tõlkida, levitada, üldsusele näidata, eksponeerida jne. AutÕS §s 32 lg 1 on sätestatud põhimõte, et tööülesannet raames loodud teose varalised õigused lähevad üle tööandjale, ehk seda ei pea lepingus eraldi täpsustama. Riigikohus on seda tõlgendanud nii, et sellisel juhul peab tegu olema püsiva töösuhtega.

Teose autori isiklikud õigused on n-ö fundamentaalsed õigused, millest autor lepinguga loobuda ei saa, hõlmavad õigusi autorsusele, autorinimele, teose puutumatusele, teose lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, teose täiendamisele, teost tagasi võtta või nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Nimetatud õigused kuuluvad vaid autorile ja nad on võõrandamatud, mistõttu on teose autoril tugevad hoovad enda poolt loodud teose edasise kasutuse osas. Näiteks kaitseb autori isiklik õigus teose puutumatust, mis tähendab seda, et ilma autori nõusolekuta ei tohi teost muuta ning õigus otsustada teose täiendamine välistab ilma autori nõusolekuta vastava teose täiendamise. Reaalses elus tähendab see seda, et kui autori loodud teost soovitakse muuta või täiendada on selleks alati vaja autori nõusolekut.

Kui näiteks arhitekt koostab hoone arhitektuurse joonise (projekti) ja arhitektibüroo selle kliendile maha müüb, siis klient ei pruugi teada, et ta ostab projekti näol teose, millel lasuvad arhitekti isiklikud õigused. Kui klient mõne aja möödudes soovib vastava projekti alusel ehitatud hoonet muuta või täiendada, siis selleks on vaja muuta projekti. Projekti muutmine on aga tegu, mis sekkub autori isiklikesse õigustesse. Kui näites arhitektibüroo ja arhitekti vahel ei ole autoriõigusi puudutav osa korrektselt fikseeritud, tähendab see, et projekti muutmiseks on vaja arhitekti nõusolekut. See aga võib arhitektibüroo panna üpris halba situatsiooni sest kui klient tuleb tagasi, et saada nõusolekut projekti muutmiseks, selgub, et arhitekti enam vastavas büroos ei tööta ning ta ei soovi nimetatud projekti muutmisest midagi kuulda. Seega saab arhitekt keelduda nõusoleku andmisest ja reaalselt takistada projekti muutmist. Lisaks võib autori isiklike õiguste rikkumine kaasa tuua kahjunõude ja kriminaalvastutuse. Juhin tähelepanu, et vastav probleem ei ole vaid arhitektibüroodel, see puudutab kõiki valdkondi, kus ettevõte müüb töötajate loodud teoseid.

Lahendus vastavale probleemile peitub selles, et seadus lubab isiklikke õigusi litsentseerida. Kui toodud näite puhul oleks arhitektibürool olemas töötaja poolt antud litsents kasutada tema poolt tööraames loodud teoste isiklikke õigusi, siis arhitektibüroo võib olla kindel, et ta saab töötaja poolt tehtud projekti ka muuta. Töötajalt võib saada litsentsi iga teose jaoks eraldi või siis näiteks kõikidele tööajal loodud teostele. Tehniliselt oleks mõistlik litsentsi andmise regulatsioon lisada töötajaga sõlmitavasse töölepingusse või isikuga sõlmitavasse käsunduslepingusse.

Paraku autorid täna veel oma õigusi väga täpselt ei tea, kuid see võib ja peab muutuma. Ettevõtetel on soovitatav hakata töötajate isiklike õigustega arvestama ja ennast võimalike probleemide eest kaitsma.