Ehkki Läti valitsus on varem sellised
kuuldused ümber lükanud, kirjutab ajaleht Biznes Baltija, et Läti saab kolme
aasta jooksul 5 miljardit eurot laenu.
Selle tingimuseks oli tõsta julmalt makse ja kärpida valitsussektori kulutusi. Mõningatel andmetel toetab 12. detsembril kiiruga heaks kiidetud ja Läti presidendi allkirjastatud stabiilsusplaani 2/3 seimist, vahendas biznews.lv.
Ehkki stabiilsusplaani lisati kõik IMFi, Euroopa Komisjoni ja Rootsi valitsuse tingimused, pole läbirääkimised veel lõppenud. "Me pole veel kooskõlastanud kõiki plaani elemente. Seetõttu käib veel diskussioon finantseerimise võimalikkusest Euroopa Komisjoni ja teiste riikide valitsustega," rääkis võtmeläbirääkija Christoph Rosenberg, IMFi esindaja Kesk-Euroopas ja Baltimaades.
Rohkem detaile Rosenberg ei avanud, toonitades, et lõplik kokkulepe nõuab veel aega ja tööd. Ta ei nimetanud ka lõppsummat, mida Läti valitsusele laenuna võimaldatakse. Ajalehel õnnestus oma allikate kaudu välja selgitada, et see võib ulatuda 5 miljardi euroni. Kaheksa regiooni maa panus, mille abi koordineerib Rootsi, võib ulatuda 40%ni laenu üldsummast või 2 miljardi euroni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seda infot Rootsi keskpanga pressiesindaja eitama ei hakanud. "Läbirääkimised ja konsultatsioonid kestavad. Siiamaani on sündmuste käik Rootsi valitsust rahuldanud," ütles ta.
IMF nõudis, et stabiilsusplaan saaks Läti seimis 67 poolthäält nagu nõuab konstitutsiooniparandus. Stabiilsusplaan nõuab riigiasutuste töötajaskonna vähendamist 15% ning majapidamiskulude vähendamist 25%. Samaaegselt vaadatakse üle maksud, kaasa arvatud käibemaks. Trahve tuleb varem plaanitust sisse nõuda 419 miljoni lati võrra rohkem ja kulutusi vähendada 912 miljoni lati võrra. Lõplikus riigieelarve variandis on tuludeks 4,406 miljardit latti ja kuludeks 5,146 miljardit latti.