5 aastat tagasi: börsiralli, varumehed ja rahandusministri taganemine
Börs: eurohullus põhjustas börsil rekorditesaju. Peamiselt välisinvestorite ootustest seoses Eesti peatse astumisega ELi kerkisid aktsiate hinnad rekordtasemetele. Hansapanga aktsia hind oli võrreldes aasta algusega esimeseks detsembriks tõusnud 19%, Eesti Telekomi aktsia 11% ja Saku Õlletehase aktsia koguni 36%.
Merko Ehituse aktsia oli aga sama ajaga kallinenud üle kahe korra ehk täpsemalt 128% ning koos Baltika aktsiaga põhinimekirja üle läinud Harju Elektri aktsia 131%. Äripäeva indeks kerkis viie aasta kõrgeimale tasemele, ulatudes ligi 840 punktini.
Poliitika: Tõnis Palts astus pärast paljastusi tagasi. Rahandusminister Palts astus sügise hakul ametist tagasi pärast seda, kui ajakirjanduses oli ilmunud ridamisi paljastavaid artikleid tema maksude optimeerimisest.
2003. aasta suveni oli Paltsu poliitiline karjäär läinud ülesmäge.
Ajakirjandusliku uurimistöö tulemusel aga selgus, et Palts oli jätnud deklareerimata ligi poole miljardi krooni ulatuses makse, mille eest võib teda oodata üle saja miljoni kroonine maksunõue. Samuti tuli välja, et Palts optimeeris makse, kui ostis endale firma kaudu luksuskaatri.
Septembri teisel poolel astus Palts rahandusministri ametist tagasi. Tagasiastumise hetkel oli temaga seotult maksuametis üleval viis revisjoni ja üks andmete kontroll. Samuti tema suhtes algatatud väärteomenetlus, mis lõppes mõne tuhande kroonise trahviga ja mille Palts kohtus vaidlustas.
Majandus: 2003. aastal tõusis teravamalt kui kunagi varem päevakorda töötute ekstippjuhtide teema. Juhi soojalt toolilt sattus varumeeste pingile kümneid tunnustatud juhte, samaväärset töökohta on kõrge lennu teinud juhil Eesti tingimustes aga üsna võimatu leida.
Urmo Vallner ja Toomas Tamsar Tallinna Kaubamajast, Gunnar Kobin Kesko Eestist, tööstusjuhid Meelis Virkebau, Madis Võõras, Meelis Kukk, Aigar Pindmaa - kõik nad lahkusid suurettevõtte juhi kohalt ning toimetasid pärast seda tagasitõmbunumalt.
Tõsi, keegi neist ei istunud tegevusetult, paljud tegelesid vaikselt oma äridega ning otsisid samal ajal ka paremat pakkumist. Kuid paremaid pakkumisi ehk konkursse suurettevõtete juhtide kohtadele tuleb aasta jooksul ette ehk paar.
2003. aastal oli üks selliseid nii-öelda rosinaid heast töökohast ilma jäänud juhile konkurss Eesti Posti juhatuse esimehe kohale, kuhu kandideeris terve hulk suurettevõtete nimekaid eksjuhte. Konkursi võitis Peeter Raudsepp.
Mis põhjustel aastaid ettevõtet juhtinud kogemustega inimesed üldse oma tööst ilma jäid? Põhjusi võis olla mitmesuguseid: vastuolud omanikega (nt Sangari juht Jaan Kallas või Wõro Kommertsi juht Aigar Pindmaa), ettevõtte kehvad majandustulemused (Tallinna Kaubamaja juhid), ettevõtte liitmine mõne teise firmaga (Kuldar Leisi, Ösel Foodsi ja A. Le Coqi ühendamise näitel) või tähtajaliselt sõlmitud lepingu lõppemine.
Autor: ÄP