Äriliidri kärpekirves raiub pensione ja kahureid

Äripäev palus ettevõtjatel ja majandusasjatundjatel anda valitsusele nõu, kui palju ja kelle või mille arvel võiks sel aastal negatiivse lisaeelarvega riigi kulusid vähendada.

Investeerimisfirma Eften Capitali juht Viljar Arakas arvab, et esmalt peaks minema sotsiaalministeeriumi 43miljardilise eelarve kallale.

"Külmutaksin igat liiki sotsiaaltoetuste kasvu, olgu selleks pensionid, vanemahüvitis või mõni muu "püha lehm"," sõnas Arakas.

Miljardi saaks säästa põllumajandustoetustelt

Lisaks pensionitõusu peatamisele ja palkade alandamisele soovitas Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak võtta põllumajanduse dotatsioonidest miljard ja keskkonnaministeeriumilt veel 0,2 miljardit.

"Omavalitsuste tulubaasi osas aitaks kõige paremini haldusreform. Lätlased tegid selle aasta lõpus ära. Kõik meie peaministri väited, et valdade liitmine ei aita tõsta efektiivsust, on põhjendamatud," on Arrak veendunud.

Ta rõhutas, et raskel ajal peavad püksirihma pingutama kõik ühiskonna sektorid. "Ei saa olla eelistatuid - riigikogulased, pensionärid. Eelarve tuleb jõuga suruda tasakaalu ja seda mitte laenamise, vaid kulude kärpimise ja reservide kasutamise abil," lausus Arrak. Tema väitel ei tohi avalik sektor kiire kasvu perioodil prassida koos erasektoriga, vaid peab majandust maha jahutama. Kui niimoodi oleks käitutud, siis oleksid meie reservid praegu mitu korda suuremad.

Swedbank Eesti juht Priit Perens hoiatas, et eelarvedefitsiidiga üle piiri minnes on praegu võimalik riik väga kiiresti pankrotti ajada. "Selleks piisab vaid suuremate kulude tegemisest väiksemate tuludega ja raha lõpeb lihtsalt otsa. Puudujääki ei ole võimalik laenuga finantseerida. Esiteks on praegu raha väljaspool IMFi abimissioone peaaegu võimatu laenata. Kui ka õnnestuks leida raha väljastpoolt IMFi, oleksid selle laenu tingimused praegusel laenuturul ka Eesti riigi jaoks kõike muud kui mõistlikud," rääkis Perens.

Kui asuda eelarveauku täitma reservidega, siis kauaks kogutud rahast ei jätku. "Aasta lõpuks või järgmise alguseks oleksime tagasi samas punktis. Riigieelarves haigutab suur auk ja võimalused seda täita on praegusest veelgi ahtamad," ütles pangajuht.

"Pensionitõus kokkulepitust väiksemas mahus või emapalga perioodi ajutinegi lühendamine, ametnike vähendamine, kütuseaktsiisi tõstmine... Ehkki see võib lühikest perspektiivi vaadates tunduda julm, annaksid need kärped riigile hingamisruumi puhuks, kui finantskriis ja sellest lähtuv krediidikriis kujunevad kestvamaks, kui praegu kartagi osatakse," lisas ta.

Sotsist rahandusminister Ivari Padar kinnitas, et üle vaadatakse kõik valdkonnad. "On veel vara öelda, millised need kokkuhoiukohad täpselt saavad olema," märkis Padar.

Loe lisa tänasest Äripäevast.