• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,8
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,8
  • 06.02.09, 09:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: väikesadamate riigilõivuks võib jääda 2000 krooni

Majandusministeerium esitas majanduskomisjonile ettepaneku, mille kohaselt peaksid väikesadamate ehituse ja kasutusega seotud riigilõivud olema märksa väiksemad kui möödunud nädalal räägitud 500 000 krooni.
"Majanduskomisjonile tehtud ettepaneku kohaselt peaks ehitusloa väljastamise suuruseks jääma 2000 krooni, lisaks ehitusaluse pindala eest 5 krooni ruutmeeter." ütles majandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Hindrek Allvee.
"Kasutusloa väljastamise riigilõivu suurus on ettepaneku kohaselt 1000 krooni. Riigilõivust on vabastatud kuni 60 ruutmeetrised sadamaehitised," rääkis ta väikesadamate ehituse- ja kasutusega seotud riigilõivudest.
"Lisaks riigilõivule kehtestatakse ettepaneku kohaselt eraldi tasud avalikku veekogusse sadamaehitiste ehitamise kohta. Sadamaehitiste tasu on jaotatud kaheks, tasu avaliku veekogu põhja täitmise teel tekkinud maa omandamise eest ning tasu avaliku veekogu kasutamise eest, kui sadamaehitis on näiteks vaiadel. Tasu ei võeta ajutise ehitise, ujuvkaide ning ehitise eest, mille ehitusalune pindala on kuni 60 ruutmeetrit," rääkis Allvee.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ta märkis, et avaliku veekogu täitmise teel juurdetekkinud maa omandamise tasu suuruseks on pool kaldakinnisasja sama sihtotstarbega maa maksustamishinnast. Kui sadamaehitise rajamise käigus ei täideta veekogu ning maad juurde ei teki, tuleb riigile tasuda veealuse maa kasutamise eest vastavat aastatasu. Aastatasu suurus on 4% maa maksustamishinnast.
"Aastatasu arvestamisel on eeskujuks võetud riigimaale hoonestusõiguse seadmise tasud. Nt riigile kuuluvale ärimaale hoonestusõiguse aastatasu on 5% maa maksustamishinnast, tootmismaa ja transpordimaa puhul 4%," sõnas Allvee.
Seaduse vastuvõtmise aeg oleneb eelnõu menetlemisest riigikogus, kuid ilmselt võetakse see vastu juba enne suve.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele