Interaktiivsus: praktika aitab õppida

"Interaktiivsusest on saanud mõneti moesõna, mida iga endast lugupidav koolitusfirma kasutada oskab. Samas tähendab interaktiivsus sisuliselt kuulaja aktiivset kaasamist koolitusprotsessi erinevate meetodite kaudu," tutvustab väljendi olemust Ardo Reinsalu HAL Koolitusest. Seega võib mis tahes koolituse, kus toimub vastastikune mõttevahetus, põimida sõnaga "interaktiivsus".

MTÜ Clarus treener Doris Tupits toob näite Oskar Lutsu jutustuse "Suvi" varal: "Kiire õpipoisiks olemine Tootsi juures - kõigepealt jupike teooriat, siis selle sama asja läbiproovimine praktikas, arutelu, kuidas praktika läks, ja jälle teooria ning jälle praktika."

Just nii kinnistub koolitusel edastatav info kõige paremini, on Doris Tupits veendunud. Lisades, et kõiki teemasid annab käsitleda interaktiivseid meetodeid kasutades.

"Interaktiivseks ei saa aga nimetada koolitust, kus koolitaja küsib tunnis ühe küsimuse ja ülejäänud aja peab rahulikult loengut," räägib Reinsalu.

Liigandi sõnul on loeng ja esitlus täiskasvanute puhul kõige tõhusamad õpetamismeetodid, täiskasvanud õppijad omandavad materjali oluliselt paremini ise tehes, mitte ainult kuulates.

Loengut kuulates on suurem võimalus ka ette kantud materjali vääriti mõistmiseks, diskussiooni käigus või rühmatöid ja praktilisi ülesandeid lahendades saab inimene asjade olemusest põhjalikumalt aru. Samas ei tohiks terve koolitus koosneda vaid mängudest ja harjutustest, on Liigand veendunud.

"Kui on vaja omandada oskusi, on vaja kasutada interaktiivseid tehnikaid. Samas, kui on vaja inimesi millestki teavitada, sobib selleks ka vana hea loengupidamine," arvab Liigand.

Osalesin projektijuhtimise ja kirjutamise koolitusel, kus kõik projekti etapid läbiti nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil - osalejad kirjutasid oma projekti koos meeskonnaga koolituspäevade jooksul, esitlesid seda projekti etappide kaupa ning said jooksvalt nõuandeid koolitajalt. Interaktiivsus väljendus ka selles, et koolitusel osalejatel oli võimalus pidevalt oma arvamust avaldada ning vajadusel saada selgitust või tagasisidet, kas teemast on sarnaselt aru saadud. Koolitusel kasutati meeskonna analüüsi probleemide leidmisel ja sõnastamisel, ajurünnakut ideede genereerimisel ning SWOT-analüüsi.

Traditsioonilisel loengul kuuldu võib inimesele tema igapäevategemistes kasu tuua vaid juhul, kui inimesel on karjuv vajadus muutuse järele. Kui aga on võimalik koolitusel kuuldu kohe omal nahal läbi teha, tunnetada ning kogeda, jääb jälg sügavam ning tõenäosus, et õpitu ka igapäevakasutusse tuleb, on suurem.

Olen mitteformaalsete ja interaktiivsete õppemeetoditega puutunud kokku aastaid. Olles olnud nii koolitatav kui ka koolitaja, arvan, et seda laadi õppemeetodid aitavad kindlasti koolitusmaterjali omandada ja sellest sügavamalt aru saada.

Hea näite on meeskonnatöö koolitused, kus olen oma meeskonnaga osalenud või ise mitmeid gruppe koolitanud. Meeskonnatöö on tähtis peaaegu iga suurema eesmärgi saavutamisel. Tehes koolitusel oma meeskonnaga läbi lihtsa, kuid mitte kerge koostööd vajava harjutuse, võib selguda, et tegelikult tekivad omavahelised probleemid palju lihtsamini ja koostöö tulemused ei ole need, mida alguses loodeti. Koolituskogemus aitab sarnaseid situatsioone ära tunda ka töökeskkonnas ja vastavalt vajadusele muudatusi sisse viia.

Interaktiivsete ja mitteformaalsete õppemeetodite kasutamine on keeruline, aga hea koolitaja juhendamisel harjutuse füüsiline läbitegemine võimaldab selle sisu palju paremini mõista.