Aiaplaan säästab aega

"Aiaprojekti ei ole vaja inimeste jaoks, kes ise suudavad oma ideid kas või vaimusilmas selliselt visualiseerida, et näevad aeda kui tervikut maja ja ümbruskonnaga ning kes ise oma mõtted realiseerivad," osutas OÜ Artes Terrae maastikuarhitekt

Sulev Nurme aiaprojekti tegelikule vajadusele. Kui keegi teine peab nende mõtete järgi aia ehitama, alles siis on vaja projekti.

OÜ Haljastusteenused müügi- ja turundusjuht Eva Luigas soovitas kindlasti tellida tööjoonised mitmetasapinnalise aia rajamiseks. Samuti muudel juhtudel, kui aia all peetakse silmas enamat kui lillepeenart.

Aia projekteerimine tuleks kavandada koos maja projekteerimisega. "Lõplik projekt valmib heaks kiidetud maja projekti järgi, kuna maja projekteerimise käigus võib muutusi ette tulla," ütles Pihtjõe.

Aia rajamisel lähtutakse majast kui arhitektuursest ehitisest, võttes arvesse ka maja sisekujunduse ja ruumide paigutuse. Ruumide jaotuse järgi rajatakse aeda vaated.

"Uue maja puhul, kui eskiisplaan on tellitud samal ajal, saab maja ehitamisel teostada ka aiaruumi elektri ja vee- ning kanalisatsioonitöid, kuna on teada, kuhu tuleb aiamajake, suveköök, kastmissüsteem, veesilm, valgustus," rääkis Luigas. "Samuti ei juhtu siis olukorda, kus maja vundamendi rajamisel täitepinnas kalli raha eest ära veetakse ning hiljem maapinna tasandamiseks vajaminev pinnas sama kalli raha eest jälle juurde ostetakse."

Aia rajamisega võiks alustada siis, kui välitööd on lõppjärgus ja tehakse siseviimistlust, kui kommunikatsioonid on ühendatud ning seoses maja ehitusega on tehtud kõik suuremad mullatööd ning maapinna kõrgusi enam ei muudeta. "Kui fassaaditööd on lõppenud, võiks alustada aia rajamisega," soovitas Randoja-Muts.

Teisalt tõdes ta, et on ka selliseid aiatöid, mida saab jupikaupa juba paralleelselt ehitusmasinatega teha.

"Aia tegemisega ei ole mõtet liigselt kiirustada, sest sageli on ehitustööde järgse maapinna planeerimisega vajalik muuta pisut kõrgusi kogu krundil, mis tähendab juba rajatud aiaosade ümbertegemist," sõnas Nurme.

Pihtjõe soovitas alustada aia rajamist juba enne maja ehitamise algust, istutades siis suuri puid. "Ka vundamendiaugust saadud pinnase abil on mõistlik selle hunnikusse kogumise ja pärast äravedamise asemel õuepinda modelleerida."

Sageli veetakse pärast maja ehitust kohale must muld ja külvatakse muru. Järgnevatel aastatel hakatakse istutusalasid rajama, kaevates muru uuesti üles. Mõttekam on kohe istutusalad ära märkida ja muruseemnest puutumata jätta.

Projekt on aiakujunduse kogu alus. Selleks tuleb koostada mahukas ja detailne projektdokumentatsioon.

Aiaprojekti esimene osa on eskiis, millega määratakse üldised põhimõtted ja ideed, ruumiline liigendus, välisruumi tsoneering, liikumissuunad, tutvumine krundiga.

Eskiisis lahendatakse aia funktsionaalne jaotus, luuakse teedevõrk ja märgitakse aiarajatiste ja arhitektuursete väikevormide asukohad, platsid, hekid, peenrad, asukoht ilmakaarte suhtes, valgustingimused, mis on väga tähtis taimmatejali valikul.

Eskiisil tuuakse välja kujundusteema mustrite, vormikompositsiooni ja värvuslahenduse kohta, kuid puudub detailsus materjalides. Eskiis koosneb vaid graafilisest osast. Tavaliselt tehakse esialgseid kujundusi mitu, need ei ole mõõtkavas ega sisalda taimenimetusi ning detailseid jooniseid.

Lõplik aiaprojekt jaguneb graafiliseks ja kirjeldavaks osaks ehk seletuskirjaks. Aiakujundusprojekti graafilises osas on täpne horisontaalne 2D-plaan, millele lisatakse ka vertikaallõiked ning plaanimaterjali paremaks mõistmiseks kas isomeetrilised või perspektiivvaated ning tööjoonised.

Projekti seletuskirjas kirjeldatakse projektis lahendatud probleeme, territooriumi funktsionaalset tsoneeringut, kasutatavaid elus- ja eluta materjale ja detaile, mida joonistega edasi ei anta.

Projekt annab kulude optimeerimiseks ette täpsed juhtnöörid.

Fotod: Meeli Küttim