• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühistegevus aitab tagada metsanduse tulevikku

    Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) juhatuse esimees Rait Hiiepuu sõnas, et omavalitsustel on kohaliku tööstuse käekäigu juures oluline roll. Hiiepuu hinnangul tuleb arendada metsaomanike ühistegevust, mis aitab alandada metsakasvatuse ja ülestöötamise kulusid ning kaasata toetusi. Puidutööstuse veduriks aga on kohalikud omavalitsused, kelle otsustada on näiteks hoonete ehituses kasutatav materjal.
    "Erinevalt Rootsist ja Norrast ei pöörata meil riigi tasandil puidu kasutamisele piisavalt tähelepanu, kuigi üle 50 protsendi Eestist on kaetud metsaga. Kohalik omavalitsus peaks rohkem toetama metsaomanike aktiivsust ja ühismajandust," rääkis Hiiepuu.
    Vinni vallavalitsuse ettevõtlusnõunik Toomas Sõgel rääkis, et Vinni vald toetab piirkonna metsaomanikke kord aastas makstava 1500 krooni suuruse toetusega. Alevike juurde on loodud tööstusalad, mida saavad soovi korral kasutada kõik ettevõtjad, sealhulgas metsamehed. Ümbertöötlejatele püütakse hoida kõiki infrastruktuuri objekte tootmise lähedal, et töötaja ei peaks liigselt aega kulutama laste kooli viimise, kaupluseskäigu jm tegevuste peale.
    "Ega vald siin suurt rohkem teha saa, kui luua soodsamaid tingimusi ja säilitada infrastruktuuri ka valla kaugemates paikades," selgitas Sõgel. Praegu käib Vinnis biogaasist elektri- ja soojatootmisjaama projekteerimine, mis lubab kasutada ka metsatööstuse jääke. Seda selleks, et aastaks 2020 peab 20% energiast olema toodetud taastuvatest energiaallikatest. Tooraine müük biogaasi tootjatele ja kombijaamadele võiks saada metsaomanikele tõhusaks teenimisvõimaluseks.
    RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi on seda meelt, et puidutööstuse jäätmete osakaal tulevikus ei suurene, pigem vastupidi.
    "Suureneb vajadus metsast saadavate raidmete ja kändude järele, ent energiatootjatel on ka muid toormevõimalusi. Metsaomanikel on praegu raske leida madalakvaliteedilisele ümarpuidule turgu," tunnistas Kaubi.
    RMK raidmete, kändude ja võsa müük oli mullu 21 000 m3. Tänavu on planeeritud 50 000 m3 ning 2012. aastaks on planeeritud isegi 150 000 m3. Kaubi sõnul võiks 2012. aastaks planeeritud koguse raiejäätmeid jm kätte saada kas või kohe.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Tartu Mill sai loa Leedu konkurendi ostuks
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.