• OMX Baltic0,11%294,73
  • OMX Riga−0,02%916,74
  • OMX Tallinn−0,14%1 985,82
  • OMX Vilnius0,34%1 233,02
  • S&P 500−0,05%6 584,29
  • DOW 30−0,59%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,15%9 283,29
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,77
  • OMX Baltic0,11%294,73
  • OMX Riga−0,02%916,74
  • OMX Tallinn−0,14%1 985,82
  • OMX Vilnius0,34%1 233,02
  • S&P 500−0,05%6 584,29
  • DOW 30−0,59%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,15%9 283,29
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,77
  • 15.04.09, 19:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rämpspost röövib aastas kahe miljoni kodu energia

Möödunud aastal saadeti maailmas välja 62 triljonit rämpskirja ning sellele kulus energiahulk, mis on võrdne 7,5 miljardi liitri bensiini põlemisega automootoris, selgub arvutiturvafirma McAfee raportist.
Raportis vaadeldi energiakulu, mis tekkis rämpsposti loomiseks, talletamiseks vaatamiseks ja filtreerimiseks 11 riigi arvutites ja serverites. Uuritavate riikide hulgas olid näiteks Austraalia, Hiina, Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia.
Rämpsposti tõttu tekkinud energiakulu on proportsionaalne riigis e-maili teenust kasutavate inimeste arvuga ning teades rämpsposti osakaalu kogu meilivahetusest on võimalik välja arvutada, kui suur on rämpspostivoo energiakulu kogu maailmas.
80 protsenti energiast kulub rämpsposti vastuvõtjate juures, kes peavad neid kirju kustutama ning leidma üles need kirjad, mis on tõesti vajalikud. Rämpspostifiltrid kulutavad 16 protsenti energiast, kuid see energiakulu on hädavajalik, sest kui filtrid spämmi ei eraldaks, kuluks kasutajatel vajalike ja tarbetute kirjade eristamiseks määratult rohkem energiat.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rämpsposti levitamisele, töötlemisele ja filtreerimisele kulub aastas 33 miljardit kilovatt-tundi, selle energiahulgaga oleks võimalik autoga sõita ümber maakera 1,6 miljonit korda või katta kahe miljoni majapidamise energiavajadus.
Arvutikasutus kasvuga koos kasvab ka võrguserverite energiatarve. Möödunud aastal näitasid California ülikooli teadlased ja protsessoritootja Intel, et kui tekitada võrgus andmeedastuses mõne millisekundiline ajanihe, võimaldaks see mõnel puhul riistvarakomponentide energiatarvet vähendada kuni poole võrra.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele