• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,12%39 737,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,38
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,12%39 737,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,38
  • 15.04.09, 19:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rämpspost röövib aastas kahe miljoni kodu energia

Möödunud aastal saadeti maailmas välja 62 triljonit rämpskirja ning sellele kulus energiahulk, mis on võrdne 7,5 miljardi liitri bensiini põlemisega automootoris, selgub arvutiturvafirma McAfee raportist.
Raportis vaadeldi energiakulu, mis tekkis rämpsposti loomiseks, talletamiseks vaatamiseks ja filtreerimiseks 11 riigi arvutites ja serverites. Uuritavate riikide hulgas olid näiteks Austraalia, Hiina, Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia.
Rämpsposti tõttu tekkinud energiakulu on proportsionaalne riigis e-maili teenust kasutavate inimeste arvuga ning teades rämpsposti osakaalu kogu meilivahetusest on võimalik välja arvutada, kui suur on rämpspostivoo energiakulu kogu maailmas.
80 protsenti energiast kulub rämpsposti vastuvõtjate juures, kes peavad neid kirju kustutama ning leidma üles need kirjad, mis on tõesti vajalikud. Rämpspostifiltrid kulutavad 16 protsenti energiast, kuid see energiakulu on hädavajalik, sest kui filtrid spämmi ei eraldaks, kuluks kasutajatel vajalike ja tarbetute kirjade eristamiseks määratult rohkem energiat.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rämpsposti levitamisele, töötlemisele ja filtreerimisele kulub aastas 33 miljardit kilovatt-tundi, selle energiahulgaga oleks võimalik autoga sõita ümber maakera 1,6 miljonit korda või katta kahe miljoni majapidamise energiavajadus.
Arvutikasutus kasvuga koos kasvab ka võrguserverite energiatarve. Möödunud aastal näitasid California ülikooli teadlased ja protsessoritootja Intel, et kui tekitada võrgus andmeedastuses mõne millisekundiline ajanihe, võimaldaks see mõnel puhul riistvarakomponentide energiatarvet vähendada kuni poole võrra.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele