Edukaks mentori abiga

Mentor ehk põhjalike teadmiste ja ärikogemustega ning pühendunud, kuulamisoskuse ja tugeva empaatiaga inimene ja mentee ehk alustav ettevõtja moodustavad mentorpaari. Tegemist pole traditsioonilise koolitusega - mentorlussuhe põhineb kahe inimese enamasti äriteemalisel koostööl, räägib Katrin Eha Ettevõtte Arendamise Sihtasutuse mentorlusprogrammi koordinaator.

Mentor ei ütle ette vastuseid, vaid suunab küsimuste kaudu mentee'd vastuseid leidma ja ise otsustama. Koostööpaar valib kommunikatsiooniks ja koostööks parima võimaluse - e-posti, telefonivestluse või kohtumise, mille minimaalne intervall võiks olla üks kuu.

Olgugi et EASi programmid on suunatud üldplaanis ärilistele ettevõtmistele - kiirem ja edukam firmade loomine ja arendamine -, võib Eha sõnul rakendusvaldkond olla tunduvalt laialdasem ning variatsioonidega.

Sampo Panga personalidirektori Liina Oksa sõnul on programmi rakendatud juba 2000. aastast alates.

Mentorlust kasutatakse ettevõttes näiteks uute töötajate värbamisel, selle abil õpetatakse tavasid, abiks on see ka väärtuste kinnitamisel ja edasikandmisel.

Oksa sõnul tingis mentorluse rakendamist praktiline vajadus. "Mentorlus seisneb Sampo Pangas kogenud töötaja ehk juhendaja ja mentori ning kogemusi omandava töötaja ehk mentee koostöös," räägib Oks. See on juhendamise ja nõustamise süsteem, mis toimib kogemuste, teadmiste ja oskuste edasiandmise kaudu ning uute kontaktide vahendamisena.

"Mentorluse keskmes on oma võimete ja annete maksimaalne avastamine ning nende praktiline teostus töös ja elus. See on tee uuele arengutasemele, sügavamale karjäärile ja eneseteostusele," räägib Intelligentse Grupi tegevjuht Eike Tõnismäe.

Intelligentse Grupi arendusjuht Helle Gern näeb mentorluse sihtgrupina, kelle arenguteekonda ennekõike toetada, tippspetsialiste, juhte ja talente. Töötajate ümberõpet ja tööalaste eesmärkide saavutamist nimetab Gern juhendamiseks.

"Mentor võib olla nii organisatsiooni seest kui ka väljastpoolt. Juhendaja puhul on hea, kui ta on juhendatavaga koos ja samast ettevõttest," lisab ta.

Kuna traditsioonilises mentorprogrammis osalevad kõigest kaks inimest, pole keeruline kohandada tegevussuunda vastavalt vajadustele, see aga tagab süsteemi efektiivsuse.

"Programmis osalenud ettevõtjatel on paranenud ka majandustulemused - keskmine käibe kasv 1,8 ja keskmine kasum 2 korda," räägib Eha.

Kui aga pole võimalik otseste tulemuste põhjal kasumlikkust arvutada, soovitab Helle Gern väljundite mõõtmiseks, näiteks ettevõtte sees, kus on mitu mentorpaari, kokkuvõtete tegemiseks korraldada vahe- ja lõpusessioone või aastaüritusi, kus tutvustatakse ideid, ettepanekuid ja esitletakse saavutatud tulemusi.

Liina Oks kinnitab, et mentorlus on üks paremaid juhendamise ja arendamise süsteeme, viimaks töötajad kiiresti uuele, professionaalsele tasandile, tagades kõrgema töösoorituse ja ettekujutuse organisatsiooni väärtushinnangutest.

Katrin Eha ei tee saladust, et programmiga soovivad liituda üha enam ettevõtjaid. "Iga aastaga hakkavad ettevõtjad endale järjest rohkem õppimise ja teadmiste vajalikkust teadvustama," sõnab ta.

Tõnismäe sõnul on meetodi populaarsus tõusuteel. "Piirid elu ja töö vahel on muutunud - palju suurem soov on olla õnnelik ja kogeda elu kui kulgemist, mis pakub igal sammul suuremat rahuldust," ütleb ta.

"Millenniumi tulekuga on tööjõuturul uus põlvkond, kelle ootused töökeskkonnale erinevad kardinaalselt eelnevast - nad ei ole valmis lihtsalt tööd rabama, olulised on huvitav töö, eneseteostus ja piisav aeg iseendale. Juhendamine ja mentorlus kui intiimsed arendusvormid aitavad seda kõike kiiresti ja personaalselt kogeda," räägib Gern.

Osalesin EASi korraldatavas ärimentorlusprogrammis hooajal 2008 mentee'na. Minu mentor oli Mäo Klaasi üks endisi omanikke Aarne Krass, kes sellel ajal juhtis Paide Spordihoone ehituse projekti. Vaatamata mõlema hõivatusele suutsime siiski kohtuda, vahetasime infot e-posti teel ning pidasime aru telefonitsi. Väärtuslikuks kujunesid ka teised mentorid, kellega sai koolitustel neile spetsiifilisi valdkondi arutatud.

See aeg kujunes üheks intensiivsema õppega perioodiks minu elus. Kui igapäevased toimetused annavad vähe aega oma tegemiste distantsilt vaatamiseks, siis ärimentorlusprogrammis osaledes tuleb palju tegeleda eneseanalüüsiga ja tihti leidsin lahenduse juba enne probleemiga mentori poole pöördumist.

Liitusin mentorprogrammiga, kui ettevõte oli aastavanune. Tundsin, et firma loomiseks piisas julgusest alustada, püsimajäämine oli aga keerulisem. Kuna olin juba aasta tegutsenud, siis oli mida ühiselt oma mentoriga analüüsida ja arutada, mentori kaudu esitatud küsimuste said paljud asjad lahenduse juba neile vastates.

Emotsioonide jahutamine oleks vast hea sõna iseloomustama meievahelist suhtlemist. Kuna minu mentorprogrammis osalemise aasta osutus ettevõttele väga keeruliseks, oli suurim väärtus, et mentoril oli minusse kriitilistel päevadel rohkem usku kui minul endal. Mentorprogramm on palju rohkem kui lihtsalt koolitused - see on võimalus näha ennast sõltumatu inimese silmade kaudu, ise sellest maksimaalselt kasu saades.