Maja igatseb suvel õhutamist ja kuivatamist

"Eesti oludes vajab hoone korralikku õhutust," seletas OÜ Ehitusekspert peaekspert Lembit Sõmer.

Just kuiv suvi on parim aeg maja tuulutamiseks, eriti käib see keldri kohta, kuhu koguneb pinnaniiskus, vahel ka läbi seinte imbunud sademevesi. Kui nõukogude ajal peeti kuni 70% suhtelist niiskust majas lubatavaks, siis nüüdsetes hoonetes on ülempiiriks 55%, ideaaliks 40-45%.

Näiteks üle 70% niiskus toob peatselt majja puitosade kõmmeldumise. Valkja kõmmeldumise vastu aitab selle töötlemine tõrjekemikaaliga. "Kui hoones on akende vahel kondensvesi, siis on jama - see tuleb ruttu välja saada," osutas Sõmer kindlale märgil, et majas on liigniiskus platsis.

Teisalt aga on just suvi ka hea aeg akna- ja ukseplokkide korrastamiseks, tihendamiseks, värvimiseks.

Sellegipoolest peitub Sõmeri sõnul liiga n-ö hermeetiliste uste-akende paigaldamisel oht, et maja õhuvahetus jääb seisma. Ehitajate rusikareegli järgi peab korralikult toimiva kütte ja tuulutusega majas vahetuma õhk kahe tunni jooksul üks kord.

Samuti tuleb jälgida tuulutust hoone katuse all. Siiani tagab parima tuulutuse ikkagi traditsiooniline külm pööning. Seda olulisem on pöörata tähelepanu uuemate hoonete aurutõkkekilega katuslagedele, kus suve aegu võib temperatuur tõusta 40-45 kraadini. "Kui nüüd tuulutust pole, siis läheb seal läppama ja asi on mokas," hoiatas Sõmer.

Teisalt on külma pööningu miinuseks mahajahtuv korsten, mis talvel kipub pigi välja ajama. Siin aitaks suvine korstna soojustamine, kuid muidugi kohase mittesüttiva materjaliga. Pealegi tuleks suvel küttekolded, kui kevadhooldus jäi tegemata, puhastada ja vajadusel remontida.

Kuuma päikselise ilmaga müüriladumis-, krohvimis- ja betoneerimistööde tegijatele soovitas Sõmer niisutust. Et krohv maha ei pudeneks, tasub seina enne kasta ja värsket krohvi uuesti kasta, samuti kasta kive ja valmis müüritist ning niisamuti ka lõpetatud betoonivalu.

Katusefirma OÜ Plekk-katusemeister tegevdirektor Jaanus Aedla soovitas suvel lükata katused puhtaks lehesodist, okastest, oksaprahist.

Oluline on hoida puhtad igasugused sopid, rennid, vihmaveetorud. Ripprennidel kontrollida kinnitusi ja kaldeid. Samuti tuleb vaadata, kas katuseplekid, kivid või kattetahvlid on kinni. Eraldi tuleks jälgida harjakatteid, neelukohti ja korstnaümbrust, et need oleks kinni ja vigadeta.

Plekk-katustel tuleb üle viieaastane tuhmunud tsingiga kate ammoniaagilahusega pesta ja värvida; roosteplekid nn roostesurmaga kruntida ja värvida. Eriti tundlikud kohad on näiteks korstnate läheduses. Kontrollida tasub ka korstna katteplekki. Unustada ei saa ka aknaplekkide kinnituste ja kallete kontrollimist.