Käibemaksupettused kütuseäris: maksudest hoidujad ostavad kokku soikunud firmasid

Paar aastat tagasi asutatud ehitusfirma Linum Ehitus endine omanik Kaido Kesalo müüs ettevõtte eelmise aasta sügisel maha ega tea sellest enda sõnul rohkem midagi. Vahepeal on talle kuulunud ettevõttest saanud kütusemüüja, mis paistab silma maksudest hoidumisega.

"Mina ei tea kütuse müümisest midagi, meie tegelesime ehitusega ja kui see valdkond polnud enam atraktiivne, müüsime ettevõtte," räägib ta. Müügitehing toimus tutvuste kaudu ning detailidest ei osanud Kesalo rääkida.

Linum Ehituse ostis mullu 23. septembril Urmas Kütt, kes on äriregistris enda elukohaks märkinud korraga nii Viljandi kui ka Hispaania Malaga. Kuu aega pärast ostutehingut muutis uus omanik ettevõtte nime osaühinguks Linum Oil ning novembri alguses registreeris ettevõtte kütusemüüjaks. Majandustegevuse registris püsitud kuue kuu jooksul ei ole ettevõte esitanud ühtegi käibemaksudeklaratsiooni.

Urmas Kütt on muu hulgas tänavu asutanud kolm firmat ja kõigil kolmel on seni tegutsetud kuude eest esitamata mitu käibemaksudeklaratsiooni. Küti veebruaris asutatud ettevõttel LK Mets on juba ka 1,3 miljoni krooni suurune käibemaksuvõlg.

Põhjus, miks kütusemüüjad olemasolevaid firmasid ihalevad, on maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhi Egon Veermäe sõnul selles, et uutele kütusemüüjatele ei anna maksuamet enam niisama lihtsalt tegutsemiseks vajalikku käibemaksukohuslase numbrit.

"On näha, et petturid otsivad nüüd vanu ettevõtteid, mis on seisma jäänud, kuid mil on olemas käibemaksukohuslase number," nendib ta. Veermäe lisas, et viimase aasta jooksul on numbrit taotlenud sadakond kütusemüüjat, ent välja anti see vaid pooltele soovijatest.

Eeltooduga sarnaseid skeeme avastas Äripäev majandustegevuse registrist läbi käinud kütusemüüjate tausta kontrollides veel. On põhjust arvata, et need on vaid jäämäe veepealsed osad.

2005. aasta alguses asutatud ehitusfirma Okei Ehitus ilmus kütusemüüjate registrisse mõni päev enne omanikuvahetust eelmise aasta lõpus. Registris püsis firma korduvate ettekirjutuste täitmata jätmise tõttu vaid viis kuud, mil jäid ootuspäraselt esitamata ka maksudeklaratsioonid.

Okei Ehituse endine omanik Kristo Kempi nimetab tagantjärele temalt firma ostnud Kalle Suursaart parajaks kaabakaks.

"Ta oli minu tuttava tuttav, aga kui tahtsin ennast pärast notariskäiku firma juhatuse liikme kohalt kustutada, ei ilmunud ta enam välja," meenutab mees. Lõpuks sai Kempi paberid ise korda aetud, kuid uut omanikku Suursaart ta enam kätte ei saanudki. "Ta vahetas endal isegi telefoninumbri ära," ütleb Kempi.

Suursaare 2007. aasta lõpus ostetud firma Stereomerk OÜ on samuti olnud registreeritud kütusemüüjaks ja eelmise aasta algusest on sel esitamata kuus käibemaksudeklaratsiooni.

Nende kahe näite puhul on märkimisväärne, et kuigi uued omanikud on firmade eesotsas tegutsenud juba rohkem kui pool aastat, kuuluvad äriregistris rippuvad kontaktandmed ikka veel endistele omanikele. Linum Oili ja Okei Ehituse uued omanikud jäidki Äripäevale kättesaamatuks.

Egon Veermäe sõnul tegeleb Eesti kütuseturul käibemaksupettustega kindel seltskond inimesi, kes kasutab ohtralt variisikuid.

"Eestis tegutsevad käibemaksupettustega ikka kohalikud. Kas nad on seotud ka Läti grupeeringutega, on keeruline ja ennatlik öelda," nendib maksuametnik.

Äripäevale jäi teiste hulgas silma kolm ettevõtet, mille registreerisid kütusemüüjaks nüüdseks juba endised omanikud. Pärast seda müüsid nad ettevõtte 21aastasele Stanislav Vornikoglole, kes on äriregistris enda asukohaks märkinud nii Riia kui ka Tallinna.

Bioextra OÜ, mille põhitegevuseks on 2007. aastal märgitud matusetalituse korraldamine, leiab nüüd kütusemüüjate hulgast. Firma endine omanik Kalle Kaljula nendib, et tegeles natuke kinnisvaraga, ent viimasel ajal rohkem kütusega. Tänavu veebruaris registreeris ta enda firma majandustegevuse registris kütusemüüjaks.

"Mina tahtsin sellest firmast lihtsalt lahti saada ja muude asjadega tegeleda. Ostja nõudmine oli, et ettevõttel oleks kütusemüügiks luba ja vajalik kindlustus, need olid olemas" räägib ta.

Käibemaksudeklaratsioonid jäid maksuametile aga esitamata juba siis, kui firma omanik oli veel Kaljula ise. Selle kohta ütleb mees, et uus omanik võttis juba enne ostutehingut firma juhtimise üle ning tema ei tea käibemaksuprobleemidest midagi. Müügitehingu detaile ei suuda Kaljula meenutada, kuna peab seda tehingut ebaoluliseks.

Vornikoglo leiab veel kahe kütusemüügiga tegelenud firma juhi ja omaniku kohalt. Nimelt ostis ta tänavu kevadel Mario Kääralt ettevõtte Andressen Group OÜ ning Erlend Kivikangurilt osaühingu ASW Invest.

Mõlemad firmad registreeriti kütusemüüjaks eelmise aasta teises pooles, kuid kustutati sealt juba mõne kuu möödudes. Kurioosne on, et tänavu aprilliks, mil Vornikoglo nende kahe ettevõtte omanikuks sai, polnud kummalgi firmal enam kehtivat registreeringut kütuse müümiseks.

Mario Käära ega Erlend Kivikanguriga ei õnnestunud Äripäeval ühendust saada.

Äriregistris Vornikoglo kontaktnumbrile helistades kostus teade, et "sellele abonendile sissetulevad kõned on suletud". E-posti aadressil saadetud küsimustele me sisulisi vastuseid ei saanud. Kirja lõpus juhtis Vornikoglo Äripäeva tähelepanu, et ainult kohus saab otsustada, kes on süüdi.

Kui praegu saab iga soovija oma ettevõtteid kütusemüüjaks registreerida imelihtsalt ja toastki väljumata, siis sügisel riigikokku jõudev käibemaksuseaduse muutmise eelnõu annab maksuhaldurile õiguse nõuda kahtlastelt kütusefirmadelt varalist tagatist.

Mullu jäi maksuameti hinnangu riigil kütusesektorist saamata vähemalt 200 miljonit krooni käibemaksu. Suuremad kütusemüüjad usuvad selle summa olevat koos aktsiisipettustega ligi pool miljardit krooni. Petiste käes on viiendik kogu kütuseturust.

Suurt huvi kütusemüügiga tegelemise vastu näitab see, et poole aastaga on end kütusemüüjaks registreerinud ligi kaks korda rohkem ettevõtteid kui mullu terve aasta jooksul.

"Võtame kütuseturu pettusi väga tõsiselt ning oleme teemat korduvalt arutanud ja lahendusi otsinud," sõnab rahandusminister Jürgen Ligi. Pikemaks kommentaariks ei olnud ministril aega.

Et petturite nahaalsust ohjeldada, on rahandusministeeriumis valminud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mis teeb maksupettused kütuseturul ebamugavamaks.

Ühe muudatusena lisandub punkt, et "maksuhalduril on õigus nõuda tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks alkoholi-, tubakatoote- või kütuse käitlejalt tagatist maksukorralduse seaduses kehtestatud korras".

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhi Egon Veermäe sõnul on petturitel oluliselt raskem, kui nad on sunnitud riigile deponeerima mingi summa. Samas nendib ta, selline meede võib ühiskonnas küsimusi tekitada, sest muudab ettevõtlusega tegelemise kohati senisest raskemaks.

Eesti tanklate suurim kütusega varustaja Mazeikiu Nafta Trading House OÜ juht Tõnu Ääro on kriitiline, et olulised meetmed riigi poolt petturite tõkestamiseks on veninud. "Praeguseks tõusnud käibemaks on vesi maksupetturite veskile ja riigi tegutsemine maksude kogumisel ja maksupettuste ohjeldamisel on pehmelt öeldes nõrk," sõnab ta.

Alexela Oil üks omanikest Heiti Hääl nendib, et mustalt "Läti kaubaga" turgu solkivad maksupetturid ahistavad kõiki ausaid kütusemüüjaid. Kui riigil on huvi, et kord majas oleks, siis tuleks turul osalejaid karmimalt kontrollida ja nende hulka ohjeldada, arvab Hääl.

Teine muudatus, mis riigikogu heakskiidu korral käibemaksuseadusse kirjutatakse, puudutab tehinguid aktsiisiladudes. Nimelt muutuvad nii-öelda vahetehingud aktsiisiladudes käibemaksuvabaks ja käibemaksu tasub alles see, kes kütuse aktsiisilaost välja viib.

"Pettus liigub sellisel juhul aktsiisilaost välja," sõnab maksuametnik Veermäe. Pettur peab siis kütuse ise ajutiselt kuhugi paigutama, samas on tal praegu mugav aktsiisilaos käibemaksu sisaldavaid arveid liigutada. Samuti on kergem tabada maksupettureid nende seast, kes on kütuse reaalselt aktsiisilaost välja viinud.

Õliliidu juht Toomas Saks nendib, et kuigi pettuste tõkestamise püüd on on positiivne, arenevad samaväärselt regulatsioonidele ka petuskeemid.

"Pettuste algatajad tuleb välja juurida!" põrutab Saks.