- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eurooplane eelistab investeerimisel pangahoiuseid aktsiatele
Eurooplased panevad säästudesse
tunduvalt vähem kui mullu ning üha enam inimesi jätab selle raha pigem panka
hoiusele kui ostab aktsiaid, selgub uuringust.
Märtsis läbi viidud uuring näitab muutusi inimeste säästmis- ja investeerimisharjumustes ajal, mil aktsiaturud maailmas on endiselt languses, kirjutas The Wall Street Journal. Uuringufirma GfK Custom Research Worldwide intervjueeris kümnes Euroopa riigis, USAs ja Indias 12 060 inimest.
Volatiilsete turgude keskel on Euroopa investorid muutnud riskitundlikuks ning eelistavad pangahoiuseid aktsiatele. Lääne-Euroopas ütlesid pooled vastanutest, et nad on viimase 12 kuu jooksul tunduvalt või mõnevõrra vähem säästnud võrreldes varasema perioodiga. See on kõrgeim tulemus, mida GfK investeerimisbaromeetri uuring on alates 2001. aastast näidanud, ütles GfK juht Mark Hofmans. 2008. aasta septembris oli vastav näitaja 46% ja 2007. aasta kevadel 33%.
Üks inimene kümnest arvab, et ta järgneval 12 kuul säästab rohkem – see on tunduvalt vähem eelmiste uuringute näitajatest, mis olid vastavalt 2008. aastal 14% ja 18% 2007. aastal.
Kesk-Euroopas tunnistas kaks kolmandikku vastanutest, et oli vähem säästnud, mis on kõrgem tulemus võrreldes 2008. aasta 57%ga ja 2007. aasta kevade 47%ga. Ainult 5% vastanutest ütles, et oli säästnud rohkem.
Küsimusele, mida teeksid 50 000 euroga (782 000 krooni) vastas rekordiliselt palju inimesi, et paneksid panka hoiusele. Lääne-Euroopas oli neid seekord kolmandik, 2008. aastal 29% ja 2007. aastal 21%. Kesk-Euroopas eelistas pangahoiuseid üle veerandi (26%) vastanutest, mis on väike tõus võrreldes eelmiste perioodidega.
Huvi aktsiate ja aktsiafondide vastu langes 7%-le Kesk-Euroopas (2008. aastal 9% ja 2007. aastal 15%). Lääne-Euroopas aga jäi huvi aktsiate vastu stabiilseks 7%-le (2007. aastal 12%). Lääneeurooplaste isu aktsiate järele oli suurim 2002. aastal, kui 23% vastanutest oleksid selle hüpoteetilise summa pannud börsidele.
"Euroopa on praegu kergelt rohkem riskitundlik võrreldes USA või arenevate turgudega. See on majanduse pärast, mis endiselt on mahajäänud tõelise taastumise terminites ning Euroopa majandus sai tõenäoliselt tugevama löögi kui USAs või arenevatel turgudel," selgitas Bank of America Securitiese Euroopa aktsiastrateegia juht Gary Baker.
Tema sõnul on Euroopa investoritel juba mõnda aega olnud ettevaatlik lähenemine aktsiate suhtes ning tunduvalt madalam riskeerimisisu. "Viimase 12 kuu sündmused on neid veennud olema väga ettevaatlik," lisas Baker. Kuigi Euroopa turud on rallinud pärast märtsi madalseisu, siis investorid vajad rohkem veenmist, ütles ta, märkides, et investorid on ka väljaspool Euroopat hirmul.
"Optimism hakkab tagasi tulema, aga ma arvan, et see võtab aega. Inimesed vajad tõelisi märke, et majanduse taastumisest enne, kui nad muudavad oma meelt ja hakkavad varasid paigutama turule. Aga me arvame, et see juhtub. Oleme suhteliselt optimistlikud. Aga üks asi on meil olla optimistlik, teine asi on investoreid veenda selles," rääkis Bank of America Securitiese Euroopa aktsiastrateeg.
Suurbritannia finantsteenuste ja varade juhtimise ettevõtte Hargreaves Lansdowni investeeringute juhi Ben Yearsley kinnitusel on viimase kahe kuu jooksul mõned investorid näidanud üles suuremat huvi riskantsemate varade vastu, nagu arenevate turgu väärtpaberid. "Veebruari-märtsi ja praeguse aja vahel on päris suur kontrast. Mõned kuud tagasi oli sellistel klientidel huvi ainult korporatiivsete aktsiate vastu, kuid nüüd huvitavad neid Venemaa, arenevad turud, Hiina," märkis ta.
Hargreaves Lansdowni kuine investori kindlusindeks on võtnud suuna üles ning Yearsley sõnul on tekkinud muutus suhtumises.
Hetkel kuum
GfK uuringust selgus, et 91% lääneeurooplastest eelistaksid investeerida raha ohutult tagasihoidliku kasuga selle asemel, et valida kõrge riskiga investeering võimaliku suurema kasuga. Eelmisel aastal oli vastav näitaja 88% ja tunamullu 82%.Kesk-Euroopas oli see osakaal 84% võrrelduna 2008. aasta 83% ja üle-eelmise aasta 77%ga.
Pangahoiused olid eriti populaarsed Saksamaal ja Prantsusmaal, kus 41% intervjueeritutest panid selle valiku endale kõrgeimale kohale. Võlakirjad kogusid enamikes riikides populaarsust, 10% vastanutest üle Euroopa oleksid valinud selle oma hüpoteetiliseks investeeringuks, mullu septembris oli see näitaja veel 9%.
Uuring näitas ka muutusi viisides, kuidas investorid infot saavad. Veerandile inimestest on panganõustaja esimene allikas investeeringute puhul, kuid see on kuue kuu taguse ajaga tunduvalt vähenenud, eriti Kesk-Euroopas. Allikana on tõusnud internetis oleva erialase info tähtsus.
Bank of America Securitiese Euroopa aktsiastrateegia juht Gary Baker pole enda sõnul märganud, et investorid pöörduksid nõustajate poole vähem. "Ebakindlatel aegadel nagu praegu, paljud investorid tahavad saada võimalikult palju erinevaid arvumusi. Inimesed tahavad praegu rohkem nõuandeid ning et keegi neil käest kinni hoiaks," ütles ta. On ka investoreid, kes toetuvad sõprade nõuannetele, lisas Baker.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele