Kommentaar: riigikogulasele sobiv palk on 33 000 krooni

Praegu määrab Riigikogu oma palga ise, aga on avaldatud arvamust, et seda teeksid paremini kõrvalseisjad.

Eelkõige oleks vaja selgemat põhimõtet, mille alusel Riigikogu liikmete palk kujuneb. Just nimelt ühiskonnas kujuneb, mitte lihtsalt mingi kokkuleppega ei määrata. Esialgu otstarbekaks osutunud palgapõhimõtted ei pruugi nüüd enam paika pidada.

Seega püüan järgnevalt:

Soovime aga, et leitav palk oleks palkade kõrgeima kümnendiku sees ehk ülemise detsiili väärtusest kõrgem, mitte täpselt selle piiri peal. Seega peaksime võtma palkade hajumise omapära arvestades veel ligi 50% võrra kõrgema taseme ehk jõuame kuni 150% kõrgemale keskmisest palgast. Seega umbes Eesti palkade 95% tasemele, aga ei ületa seda, ja tulemus peaks püstitatud eeldustele igati vastama.

Lõpparvutus:Nüüd, teades Eesti keskmist palka, saame riigikogu liikme palga Eesti 2008. a IV kvartali (mis on ametlikuks aluseks) palga 13 117 kr järgi välja arvutada.

Korrutades selle summa 2,5ga (150% võrra kõrgem tähendab teisisõnu 2,5 korda suurem), saame tulemuseks 32 793 kr.

Kokkuvõtteks

Nagu on teada hea palgasüsteemi loomisest, ei pea ametikohtade hindamisel ja palkade määramisel liigselt arvesse võtma minevikus antud hinnanguid. Kui töö sisu ja/või ümbritsev majanduskeskkond muutub, tuleb teha otsused vastavalt uuele ajajärgule.

Riigikogu lihtliikme brutokuupalk võiks olla 2,5 keskmist palka. Ehk 2009. aastal suurusjärgus 33 000 kr. Tuginedes siin kirjeldatud eeldustele ja meetodile. Ning seejuures muid saadavaid hüvesid ja raskendavaid töötingimusi esialgu kõrvale jättes.

Palgale lisanduks esinduskulu. Tundub mõistlik, kui esinduskulu suurus ei ületa 20% kuupalgast.

See tulemus võib meeldida või mitte. Siiski rajaneb ta sobivas taustsüsteemis, numbriliselt mõõdetavatel ning ka inimlikult seda ametikohta väärikalt kohelda püüdvatel alustel.

Artiklis on kasutatud autori ekspertteadmisi ja avalikke andmeid Eesti Statistikaameti veebisaidilt.

*Detsiilid ehk asendikeskmised jaotavad töötajad kümnesse võrdsesse gruppi. Esimene ehk alumine detsiil näitab töötasu, millest 10% töötajaid saavad väiksemat ja 90% töötajaid suuremat töötasu.Üheksas ehk ülemine detsiil näitab vastavalt seda, et 10% töötajaist saab sellest numbrist veelgi suuremat palka ja 90% töötajaid madalamat palka.