- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,55%39 591,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,55%39 591,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teder: kokku ei saa hoida riigiks olemise pealt
Majanduslangus ei saa ega tohi kärpida
Eesti omariiklust, mis seondub otseselt ja tihedalt isikute põhiõiguste ja
-vabaduste järgimisega, hoiatas õiguskantsler Indrek Teder.
Teder kohtub täna kell 12 riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning annab riigikogule üle õiguskantsleri 2008. aasta tegevuse kirjaliku ülevaate. Markeerides riigi õiguskäitumist majanduslanguse olukorras, ütleb Teder aastaülevaate avapöördumises, et majanduslangus ei saa ega tohi ära kärpida Eesti omariiklust. Riiklus seondub õiguskantsleri hinnangul otseselt ja tihedalt isikute põhiõiguste ja -vabaduste järgimisega.
"Kui me selles valdkonnas teeme printsiipides järeleandmisi, võib see kaasa tuua inimeste pöördumatu võõrandumise oma riigist. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi tuleb järgida igas situatsioonis, majanduslangus ei anna siin alust järeleandmisteks. Oludes, kus riik otsib meeleheitlikult kokkuhoiuvõimalusi ja kus ülimaks väärtuseks on seatud rahanumbrid, mida ühe või teise kärpega on võimalik säästa, tuleb jälgida, et me ei vahetaks oma põhi(seadus)mõtteid hajuvaks peenrahaks," kirjutas Teder.
Ühe peamise uuendusena on aastaülevaate ülesehituses esmakordselt omaette osana välja toodud õiguskantsleri tegevus väärkohtlemise ennetusasutusena, mis on 2007. aasta veebruarist õiguskantslerile seadusega antud täiendav ülesanne. Kohustus kontrollida isikute kohtlemist kinnipidamisasutustes tuleneb Eestile ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivsest protokollist.
Eestis on õiguskantsleri kui väärkohtlemise ennetusasutuse kontrolli alla kvalifitseeruvaid kinnipidamisasutusi, kus isikud viibivad tahtevastaselt ja nende vabadus on piiratud, kokku veidi alla 150. Neist suurem osa on politsei kinnipidamiskohad ja sotsiaalhoolekandeasutused. 2008. aastal viis õiguskantsler läbi 18 kontrollkäiku, mille käigus kontrolliti 39 asutust – politseiasutusi, kaitseväeosi, vanglaid, piirivalveasutusi, psühhiaatrilise abi osutajaid, nakkushaiguste ravi osutajaid, erikoole.
Kui tuua näiteid ülevaateaastal olulise töömahu moodustanud ja majandussurutise ajal üha valusamaks muutuvast sotsiaalvaldkonnast, siis on õiguskantsleri järjekindlate menetluste tulemusena paremaks muudetud hoolekandekorraldust ja seadusega täpsemalt sätestatud erihoolekandeteenus, mis peaks tagama inimestele samadel alustel ja kvaliteediga teenuse üle Eesti. Õiguskantsleri soovituste kohaselt on seaduse tasandil reguleeritud liikumisvabaduse ja omandiõiguse piirangud hooldusasutustes.
Tervisevaldkonnas on aga näiteks lahendamata ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse kättesaadavus. Kuigi valitsus arutas ravikindlustuseta isikutele ravikindlustuse laiendamise variante 2008. aasta aprillis, ei võimalda lahendusi ellu viia 2009. aasta eelarve rahaline kate. "Mõistes riigi rahalist kitsikust, on siiski kaheldav inimeste põhiõiguse tervise kaitsele piiramine vaid rahanappusest tulenevalt," märkis õiguskantsler."Siinkohal tuleb vaadata sotsiaalministeeriumi poole, kelle ülesanne on leida probleemi lahendamiseks muid paindlikke alternatiive," lisas ta.
Õiguskantsler jätkab ravikindlustamata isikutele arstiabi kättesaadavuse menetlemist, kontrollides, kuidas erinevad omavalitsused tagavad ravikindlustamata isikute õiguse tervise kaitsele. Töövaldkonnas märgib õiguskantsler kriitiliselt, et nii toetusstreikide regulatsioon kui ka avaliku sektori streigireeglistik jäeti 2008. aastal põhiseadusega kooskõlla viimata.
Siseturvalisuse valdkonnas võeti ühe olulise tulemusena õiguskantsleri aprillirahutuste järgseid ettepanekuid arvestades vastu politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused, millega anti selged õiguslikud alused politsei poolt isikute õigusi riivavate meetmete rakendamisel. Pooleli on korrakaitseseaduse eelnõu menetlus, mille seadusena vastuvõtmist peab õiguskantsler siseturvalisuse parandamisel väga vajalikuks.
Kuid Teder rõhutas, et eelnõus plaanitud avaliku korra kaitse kui riigi ülesande laia volitusnormiga eraõiguslikele isikutele ja kohalikule omavalitsusele üleandmine on lubamatu. Samuti on ta kriitiline kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise osas vastuvõetud hädaolukorra seaduses. "Analüüsin ning kujundan oma seisukoha, kas põhiseadusega on kooskõlas kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisele, ilma et tegu oleks hädaolukorra või eriolukorraga, ning kas kaitseväele ja Kaitseliidule saab anda teatud kuritegude ennetamise ja tõkestamise ülesannet koos õigusega kasutada vahetut sundi politseiga võrdsetel alustel," ütles õiguskantsler.
Valitsuse poolt uue korruptsioonivastase strateegia aastateks 2008-12 heakskiitmisel juhtis Teder erakondade rahastamise kontrolli osas tähelepanu, et erakondade riikliku rahastamise osakaalu suurendamine võib kaasa tuua ka täiendavaid riske (nn erakondade riigistamine). Valimiskulutuste piirangute osas palus õiguskantsler arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust, mis rõhutab valimiskulutuste reguleerimise vajadust.
Ta meenutas ka kohustust lahendada erakondade rahastamise kontrolliorgani küsimus, mille loomist on Eestilt nõudnud Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO. Valitsusele heakskiitmiseks esitatud strateegias arvestati enamiku õiguskantsleri ettepanekutega. Strateegias märgitakse, et erakondade kontrollorgani otsustamine on riigikogu pädevuses ning GRECO soovituste täitmine on Eestile kohustuslik.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele