Teder: kokku ei saa hoida riigiks olemise pealt

Eestis on õiguskantsleri kui väärkohtlemise ennetusasutuse kontrolli alla kvalifitseeruvaid kinnipidamisasutusi, kus isikud viibivad tahtevastaselt ja nende vabadus on piiratud, kokku veidi alla 150. Neist suurem osa on politsei kinnipidamiskohad ja sotsiaalhoolekandeasutused. 2008. aastal viis õiguskantsler läbi 18 kontrollkäiku, mille käigus kontrolliti 39 asutust – politseiasutusi, kaitseväeosi, vanglaid, piirivalveasutusi, psühhiaatrilise abi osutajaid, nakkushaiguste ravi osutajaid, erikoole.

Kui tuua näiteid ülevaateaastal olulise töömahu moodustanud ja majandussurutise ajal üha valusamaks muutuvast sotsiaalvaldkonnast, siis on õiguskantsleri järjekindlate menetluste tulemusena paremaks muudetud hoolekandekorraldust ja seadusega täpsemalt sätestatud erihoolekandeteenus, mis peaks tagama inimestele samadel alustel ja kvaliteediga teenuse üle Eesti. Õiguskantsleri soovituste kohaselt on seaduse tasandil reguleeritud liikumisvabaduse ja omandiõiguse piirangud hooldusasutustes.

Tervisevaldkonnas on aga näiteks lahendamata ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse kättesaadavus. Kuigi valitsus arutas ravikindlustuseta isikutele ravikindlustuse laiendamise variante 2008. aasta aprillis, ei võimalda lahendusi ellu viia 2009. aasta eelarve rahaline kate. "Mõistes riigi rahalist kitsikust, on siiski kaheldav inimeste põhiõiguse tervise kaitsele piiramine vaid rahanappusest tulenevalt," märkis õiguskantsler."Siinkohal tuleb vaadata sotsiaalministeeriumi poole, kelle ülesanne on leida probleemi lahendamiseks muid paindlikke alternatiive," lisas ta.

Õiguskantsler jätkab ravikindlustamata isikutele arstiabi kättesaadavuse menetlemist, kontrollides, kuidas erinevad omavalitsused tagavad ravikindlustamata isikute õiguse tervise kaitsele. Töövaldkonnas märgib õiguskantsler kriitiliselt, et nii toetusstreikide regulatsioon kui ka avaliku sektori streigireeglistik jäeti 2008. aastal põhiseadusega kooskõlla viimata.

Siseturvalisuse valdkonnas võeti ühe olulise tulemusena õiguskantsleri aprillirahutuste järgseid ettepanekuid arvestades vastu politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused, millega anti selged õiguslikud alused politsei poolt isikute õigusi riivavate meetmete rakendamisel. Pooleli on korrakaitseseaduse eelnõu menetlus, mille seadusena vastuvõtmist peab õiguskantsler siseturvalisuse parandamisel väga vajalikuks.

Kuid Teder rõhutas, et eelnõus plaanitud avaliku korra kaitse kui riigi ülesande laia volitusnormiga eraõiguslikele isikutele ja kohalikule omavalitsusele üleandmine on lubamatu. Samuti on ta kriitiline kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise osas vastuvõetud hädaolukorra seaduses. "Analüüsin ning kujundan oma seisukoha, kas põhiseadusega on kooskõlas kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisele, ilma et tegu oleks hädaolukorra või eriolukorraga, ning kas kaitseväele ja Kaitseliidule saab anda teatud kuritegude ennetamise ja tõkestamise ülesannet koos õigusega kasutada vahetut sundi politseiga võrdsetel alustel," ütles õiguskantsler.

Valitsuse poolt uue korruptsioonivastase strateegia aastateks 2008-12 heakskiitmisel juhtis Teder erakondade rahastamise kontrolli osas tähelepanu, et erakondade riikliku rahastamise osakaalu suurendamine võib kaasa tuua ka täiendavaid riske (nn erakondade riigistamine). Valimiskulutuste piirangute osas palus õiguskantsler arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust, mis rõhutab valimiskulutuste reguleerimise vajadust.

Ta meenutas ka kohustust lahendada erakondade rahastamise kontrolliorgani küsimus, mille loomist on Eestilt nõudnud Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO. Valitsusele heakskiitmiseks esitatud strateegias arvestati enamiku õiguskantsleri ettepanekutega. Strateegias märgitakse, et erakondade kontrollorgani otsustamine on riigikogu pädevuses ning GRECO soovituste täitmine on Eestile kohustuslik.