Majandusteadlaste debatt: kes ajas majanduse kraavi

Ta rõhutas, et ta ei süüdista riiki mitte masus, vaid majandustsükli juhtimises. „Viga ei tehtud mitte aasta tagasi, vaid juba viis aastat tagasi, kui lasti majandustsükkel vabalt ujuma,“ seletas Trasberg. „Kui majandus kasvas 10-12 protsenti aastas, oleks riik pidanud oma fiskaalpoliitika kaudu ja ehk mõnevõrra ka raha pakkumise kaudu kasvu pidurdama. Avaliku sektori asi on vältida olukorda, kus raha on rohkem kui mõistust. Selleks on olemas maksusüsteem ja majanduse juhtimine, et raha ei oleks odav ja et raha ei oleks vabalt kasutatav.“

Odava raha käsitlus oli üks väheseid kohti, kus mõlema debatis osalenud majandusteadlase arvamused ühtisid. Ka Andres Arrak leidis, et ainuke võimalus takistamaks buumi ajal lolli raha sattumist majandusse oleks tulnud odav raha teha tunduvalt kallimaks. „Ja tegelikult olid selleks ka võimalused olemas,“ lisas Arrak.

Arraku sõnul oli masu igati vajalik, sest nüüd sõelutakse välja need, kes tegid rohkem rumalaid otsuseid. „Headel aegadel teevad rumalaid otsuseid kõik – erasektor, avalik sektor, tarbijad, tootjad, investorid, laenuandjad, laenuvõtjad, riik,“ loetles Arrak ja lisas, et lihtsalt mõned tegid valesid otsuseid rohkem kui teised. Seega käitusid kõik kollektiivselt valesti. Aga kuna meil on liberaalne majandus, kus erasektori osakaal ja järelikult ka vastutus on palju suurem, siis järelikult tuleb ka erasektorist rohkem otsida süüdlasi.“

Samas rõhutas Arrak, et kui sa erasektoris teed vale otsuse – liisisid liiga suure auto või kolisid liiga suurde korterisse – , siis karistus on vahetu. „Kui aga valitsus teeb vigu, siis ega neil ju seda pensionist kinni peeta.“

Arrak prognoosis, et ilmselt läheb veel vähemalt aasta, kui Eesti majandus saab jalad alla. „Me ei saa ise end juukseidpidi august välja tõsta,“ lausus Arrak. „Kuna aga teistel meie kaubanduspartneritel juba läheb hästi, on see hea märk selle kohta, et meilgi on nüüd šanss olemas. Kas me aga oleme valmis võimalust ära kasutama, on tagantjärgi näha. Kogu majandusteadus tegeleb kahjuks tagantjärele konstateerimisega.“

Viktor Trasbergi sõnul suhtub tema meie majanduskasvu väljavaadetesse skeptiliselt, sest riik pole moderniseerinud näiteks infrastruktuuri, energeetikat, haridust, sotsiaalsfääri. „Me muidugi kasvame üks-kaks protsenti, aga me kaotame oma konkurentsivõimet,“ sõnas Trasberg. „Eesti riik ei ole täna efektiivne sellepärast, et ta kulutab liiga vähe infrastruktuuri. See on meie majanduskasvu pidur.“