- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandusteadlaste debatt: kes ajas majanduse kraavi
Eileõhtusel avalikul debatil Tartu ülikooli
aulas otsisid kaks tuntud majandusõppejõudu Viktor Trasberg ja Andres Arrak
vastuseid küsimustele, kelle süül on meie majandus kraavi sõitnud ning kuidas
kraavist välja saada.
Ehkki mõlemad mehed sattusid Tartu Ülikooli omaaegses poliitökonoomia kateedris õppejõududena kokku juba veerandsada aastat tagasi ning on kirjutanud koos mitmeid õpikuid, on nad ajakirjanduses majandusteemadel sõna võttes jäänud erinevatele seisukohtadele. Seepärast istusid nad ka eile ülikooli aulas kuulajate ees maailmavaateliselt erinevatel pooltel – TÜ makroökonoomika dotsent Viktor Trasberg vasakul ja Mainori Kõrgkooli Ärijuhtimise Instituudi direktor Andres Arrak paremal pool.
Trasberg ütles, et kuna majanduslangus ei ole ühe aasta küsimus, siis ei saa ka otsida neid, kes alles nüüd midagi valesti tegid. Trasbergi hinnangul on seitse aastat majanduspoliitikat juhtinud koalitsioon ignoreerinud turumajanduse põhiprintsiipe ja majandusteooria õpikuisse kirjapandut. „Kiire majanduskasvu tingimustes võimendati nõudlust ja kiire majanduslanguse tingimustes võetakse raha käibest välja ja sellega võimendatakse omakorda majanduslangust,“ põhjendas Trasberg.
Ta rõhutas, et ta ei süüdista riiki mitte masus, vaid majandustsükli juhtimises. „Viga ei tehtud mitte aasta tagasi, vaid juba viis aastat tagasi, kui lasti majandustsükkel vabalt ujuma,“ seletas Trasberg. „Kui majandus kasvas 10-12 protsenti aastas, oleks riik pidanud oma fiskaalpoliitika kaudu ja ehk mõnevõrra ka raha pakkumise kaudu kasvu pidurdama. Avaliku sektori asi on vältida olukorda, kus raha on rohkem kui mõistust. Selleks on olemas maksusüsteem ja majanduse juhtimine, et raha ei oleks odav ja et raha ei oleks vabalt kasutatav.“
Odava raha käsitlus oli üks väheseid kohti, kus mõlema debatis osalenud majandusteadlase arvamused ühtisid. Ka Andres Arrak leidis, et ainuke võimalus takistamaks buumi ajal lolli raha sattumist majandusse oleks tulnud odav raha teha tunduvalt kallimaks. „Ja tegelikult olid selleks ka võimalused olemas,“ lisas Arrak.
Arraku sõnul oli masu igati vajalik, sest nüüd sõelutakse välja need, kes tegid rohkem rumalaid otsuseid. „Headel aegadel teevad rumalaid otsuseid kõik – erasektor, avalik sektor, tarbijad, tootjad, investorid, laenuandjad, laenuvõtjad, riik,“ loetles Arrak ja lisas, et lihtsalt mõned tegid valesid otsuseid rohkem kui teised. Seega käitusid kõik kollektiivselt valesti. Aga kuna meil on liberaalne majandus, kus erasektori osakaal ja järelikult ka vastutus on palju suurem, siis järelikult tuleb ka erasektorist rohkem otsida süüdlasi.“
Samas rõhutas Arrak, et kui sa erasektoris teed vale otsuse – liisisid liiga suure auto või kolisid liiga suurde korterisse – , siis karistus on vahetu. „Kui aga valitsus teeb vigu, siis ega neil ju seda pensionist kinni peeta.“
Arrak prognoosis, et ilmselt läheb veel vähemalt aasta, kui Eesti majandus saab jalad alla. „Me ei saa ise end juukseidpidi august välja tõsta,“ lausus Arrak. „Kuna aga teistel meie kaubanduspartneritel juba läheb hästi, on see hea märk selle kohta, et meilgi on nüüd šanss olemas. Kas me aga oleme valmis võimalust ära kasutama, on tagantjärgi näha. Kogu majandusteadus tegeleb kahjuks tagantjärele konstateerimisega.“
Viktor Trasbergi sõnul suhtub tema meie majanduskasvu väljavaadetesse skeptiliselt, sest riik pole moderniseerinud näiteks infrastruktuuri, energeetikat, haridust, sotsiaalsfääri. „Me muidugi kasvame üks-kaks protsenti, aga me kaotame oma konkurentsivõimet,“ sõnas Trasberg. „Eesti riik ei ole täna efektiivne sellepärast, et ta kulutab liiga vähe infrastruktuuri. See on meie majanduskasvu pidur.“
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele