Briti ärilehe Financial Times Lex kolumn
kirjutab Läti fikseeritud valuutakursis ümber käivast debatist, tõdedes, et
vähemalt niipalju on sellest kasu olnud, et see on andnud teistele Ida-Euroopa
riikidele aega ja võimalust end Lätist diferentseerida ja distantseerida.
Nii ei toonud Läti võlakirjaoksjoni läbikukkumine läinud nädalal enam massilist pagemist kogu regioonist. Vastupidi – Leedu 1,5 miljard dollari suurune võlakirjaemissioon märgiti üle. „Kui Läti täna devalveeriks, ei oleks sellel enam nii laastavad tagajärjed,“ kirjutas leht.
Läti devalveerimise korral võiks piirkonna teiste riikide maksejõuetuse kindlustamise hind küll kasvada (CDS), kuid enam mitte sadade punktide võrra võid mõnekümne punkti võrra, arvab leht. Ka Poola zlott võib odavneda, kuid mitte dramaatiliselt. Ning teised fikseeritud kursiga riigid suudavad ehk kohest devalveerimist vältida, et näha, kas ja kuivõrd Läti puhul sellest kasu on. Ja kui on, siis sama teha.
Devalveerimine oleks Lätile šokk, selles pole kahtlust. Seda oleks aga vaja mitte niivõrd ekspordi konkurentsivõime seisukohast, kui selleks, et riiki kapitali meelitada. Praegu hoiab devalveerimise risk ja ebakindlus investorid eemale. Devalveerimine tooks kulutaseme alla, looks eeldused kasvu taastumiseks ning nii naaseksid ka investorid.
Kuna „nakkusoht“ on vähenenud, võib ka rahvusvaheliste laenuandjate vastuseis devalveerimisele olla vähenemas, kirjutas Lex.