• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millised on nõuded vette ehitamisel?

    Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste (edaspidi ka vee-ehitised) kavandamist tuleks alustada planeerimismenetlusega kas maakonnaplaneeringus või siis üld- või detailplaneeringus.
    1. juulist 2009 on Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastuse olemasolu sellise planeeringu vastuvõtmise eelduseks.
    Detailplaneerimise kohustust kõigi vee-ehitiste kavandamise tõttu ei teki. Küll aga on kehtestatud üld- või detailplaneering vältimatu, kui vee-ehitis kavandatakse otsapidi ehituskeeluvööndisse looduskaitseseaduse mõistes.
    Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral tuleb üle 20ruutmeetrise pindalaga avalikku veekogusse kavandatavate kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste puhul taotleda projekteerimistingimused kohalikult omavalitsuselt, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub.
    Jällegi on Tehnilise Järelevalve Ametil "vetoõigus" projekteerimistingimuste edasises menetluses. Sealjuures lubab looduskaitseseadus ehitada ilma kehtiva planeeringuta või ehituskeeluvööndit vähendava planeeringuta vee-ehitistest lautrit ja paadisilda.
    Enne kasutusloa taotlemist on nendel juhtudel, mil vee-ehitis kaldajoont ja kaldakinnisasja ulatust muudab, tarvilik läbi viia ka korrigeerivad toimingud maakatastris ning tasuda avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu.
    Nimetatud tasu on uuendusena sisse viidud veeseadusesse ning selle järgi peab kaldakinnisasja omanik maksma riigile ühekordset tasu - ½ juurde tekkinud maismaa maksustamishinnast, mida arvutatakse kaldakinnisasja maksustamishinna alusel.
    Ehitised, mis ei muuda kaldajoont ja mille ehitisalune pind on suurem kui 60 m2, on koormatud nüüdsest iga-aastase kasutustasuga, milleks on 4 protsenti kaldakinnisasja maa maksustamishinnast.
    Nimetatud maksudest on priid meresõiduohutuse tagamiseks vajalikud ja kaldaga ühendamata ehitised, nagu näiteks navigatsioonimärgid. Samuti hõlmab maksevabastus iga kaldakinnisasja kohta ühte kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga vee-ehitist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.