Millised on nõuded vette ehitamisel?

Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral tuleb üle 20ruutmeetrise pindalaga avalikku veekogusse kavandatavate kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste puhul taotleda projekteerimistingimused kohalikult omavalitsuselt, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub.

Jällegi on Tehnilise Järelevalve Ametil "vetoõigus" projekteerimistingimuste edasises menetluses. Sealjuures lubab looduskaitseseadus ehitada ilma kehtiva planeeringuta või ehituskeeluvööndit vähendava planeeringuta vee-ehitistest lautrit ja paadisilda.

Enne kasutusloa taotlemist on nendel juhtudel, mil vee-ehitis kaldajoont ja kaldakinnisasja ulatust muudab, tarvilik läbi viia ka korrigeerivad toimingud maakatastris ning tasuda avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu.

Nimetatud tasu on uuendusena sisse viidud veeseadusesse ning selle järgi peab kaldakinnisasja omanik maksma riigile ühekordset tasu - ½ juurde tekkinud maismaa maksustamishinnast, mida arvutatakse kaldakinnisasja maksustamishinna alusel.

Ehitised, mis ei muuda kaldajoont ja mille ehitisalune pind on suurem kui 60 m2, on koormatud nüüdsest iga-aastase kasutustasuga, milleks on 4 protsenti kaldakinnisasja maa maksustamishinnast.

Nimetatud maksudest on priid meresõiduohutuse tagamiseks vajalikud ja kaldaga ühendamata ehitised, nagu näiteks navigatsioonimärgid. Samuti hõlmab maksevabastus iga kaldakinnisasja kohta ühte kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga vee-ehitist.