• OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,18%894,54
  • OMX Tallinn−0,11%2 067,26
  • OMX Vilnius0,25%1 200,5
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,21%8 742,47
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,7
  • OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,18%894,54
  • OMX Tallinn−0,11%2 067,26
  • OMX Vilnius0,25%1 200,5
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,21%8 742,47
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,7
  • 21.10.09, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Millised on nõuded vette ehitamisel?

Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste (edaspidi ka vee-ehitised) kavandamist tuleks alustada planeerimismenetlusega kas maakonnaplaneeringus või siis üld- või detailplaneeringus.
1. juulist 2009 on Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastuse olemasolu sellise planeeringu vastuvõtmise eelduseks.
Detailplaneerimise kohustust kõigi vee-ehitiste kavandamise tõttu ei teki. Küll aga on kehtestatud üld- või detailplaneering vältimatu, kui vee-ehitis kavandatakse otsapidi ehituskeeluvööndisse looduskaitseseaduse mõistes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral tuleb üle 20ruutmeetrise pindalaga avalikku veekogusse kavandatavate kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste puhul taotleda projekteerimistingimused kohalikult omavalitsuselt, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub.
Jällegi on Tehnilise Järelevalve Ametil "vetoõigus" projekteerimistingimuste edasises menetluses. Sealjuures lubab looduskaitseseadus ehitada ilma kehtiva planeeringuta või ehituskeeluvööndit vähendava planeeringuta vee-ehitistest lautrit ja paadisilda.
Enne kasutusloa taotlemist on nendel juhtudel, mil vee-ehitis kaldajoont ja kaldakinnisasja ulatust muudab, tarvilik läbi viia ka korrigeerivad toimingud maakatastris ning tasuda avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu.
Nimetatud tasu on uuendusena sisse viidud veeseadusesse ning selle järgi peab kaldakinnisasja omanik maksma riigile ühekordset tasu - ½ juurde tekkinud maismaa maksustamishinnast, mida arvutatakse kaldakinnisasja maksustamishinna alusel.
Ehitised, mis ei muuda kaldajoont ja mille ehitisalune pind on suurem kui 60 m2, on koormatud nüüdsest iga-aastase kasutustasuga, milleks on 4 protsenti kaldakinnisasja maa maksustamishinnast.
Nimetatud maksudest on priid meresõiduohutuse tagamiseks vajalikud ja kaldaga ühendamata ehitised, nagu näiteks navigatsioonimärgid. Samuti hõlmab maksevabastus iga kaldakinnisasja kohta ühte kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga vee-ehitist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele