Partneriks oli toona ettevõtte finantsasjade eest vastutanud Margus Säde, kes mõni aasta tagasi hukkus traagiliselt liiklusõnnetuses.
Konesko kolmas omanik on Soome firma Konecranes OY, mis varustab ettevõtet tellimustega ja aitab jõuda välisturgudele. Konecranesi toodetavate kraanade ja tõsteseadmete mootorid valmistatakse Eestis.
Konesko edu sõltubki koostööst soomlastega, kellest said ettevõtte väikeaktsionärid kuus aastat tagasi. Soomes Tammisaaris tegutsenud Konecranes otsustas siis tuua ühe tootmisüksuse Eestisse. "Käisime ja vaatasime Soome moodsaid tehaseid nagu siga raketti, kui veidi hiljem selgus, et 200 veokitäit tööpinke tuleb ühe aastaga Eestisse üle tuua," on Hirtentreu meenutanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Konesko on hea näide edukast allhankeid tegevast ettevõttest. Tootmine käib tellija Konecranes projektide ja disaini järgi ning ettevõte toodete väljatöötamise ja arendamisega ei tegele. Ka turustuse ja müügikanalite eest hoolitsevad soomlased, eestlaste ülesanne on toota ja nii palju, kui tellitakse. "Faksiaparaat on meie müügimees," on Konesko juhid ise öelnud.
Kuigi Konesko teeb allhanget soomlastele, on ta selles väärtusahelas vahepealne lüli ja tellib mitmeid töid omakorda sisse. Koneskole teeb allhanget kümmekond Eesti ja paarkümmend Skandinaavia ettevõtet. Eesmärk on tootmist laiendada nii, et kallimad allhankena sisseostetavad tööd saaks tehtud ise.
Üks suuremaid allahanke tegijaid Koneskole on Volta, mille omanikud on samuti rikaste edetabelis. Hierarhia on õiglaselt paigas - tellija Hirtentreu on eespool tellimusi täitva Volta omanikest Arvo Oornist ja Aivar Reivikust.
Buumiaastatel valmistas Koneskole peavalu tööjõupuudus ja tööjõukulude kiire kasv. Sellele "valule" leiti rohtu tootmist Eesti-siseselt hajutades.
Sel aastal on Konesko probleemiks liiga suur töötajate hulk. Seetõttu plaanib ettevõte töökohti 20 protsenti vähendada, samuti jätkati palkade kärpimisega. Tööstuse juhid ennustavad, et müük väheneb sel aastal 30 protsenti.
Uueks ärisuunaks on tuulegeneraatorite tootmine, millega loodetakse alustada lähiajal ning milleks on tehtud ettevalmistusi juba poolteist aastat. Plaan on hakata valmistama nelja tüüpi väiksemaid ja keskmise suurusega ehk kuni 22kilovatiseid tuulegeneraatoreid, mis sobiksid väikesaartele ja talunikele. Peamise turuna nähakse Skandinaaviat.
Tegemist pole Eesti Nokia otsimisega, sest sisenetakse konkurentsitihedale turule, aga arvestades tuuleenergia osatähtsuse kiiret kasvu, siis võib see uus ärisuund aidata leida uut kasvukiirendust.
Generaatorite tootmiseks valmistumiseks osteti Hiinast tuulegeneraator, mis pandi püsti Konesko väravasse, et teiste vigadest õppida. 18meetrised mastid tehakse valmis Põltsamaa metallitöötlemistsehhis, mootor ja mehaaniline osa valmistatakse Koerus ning elektroonika ostetakse sisse.