Karjäär ei ole veekogu

Kaevandaja jaoks tähendab see kummastavat olukorda, kus riik on ühe käega andnud talle õiguse maavara kaevandada, kuid samas teise käega muutnud selle õiguse kasutamatuks või seda oluliselt piiranud. Piiranguvööndist väljapoole jääval alal on kaevandamine loa alusel küll võimalik, kuid piiranguvööndisse jääv maavara võib osutuda kättesaamatuks. Küsimus ei ole üksnes kaevandaja õiguste piiramises, selliselt kaevandamine, et piiranguvööndis asuvat maavara ei kaevandata, rikub ka loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtet.

Eelpool toodud olukord ei ole teoreetiline konstruktsioon, veekogude nimistusse on kantud mitmed karjäärid, millel on olemas kehtiv kaevandamisluba. Selliselt on riik oma tegevusega loonud absurdse olukorra, kus kaevandamise keeluga ei kaitsta mitte loodust, vaid karjäärirajatist.

Artikli eesmärk ei ole seada kahtluse alla looduse kaitsmise vajadust, vaid juhtida tähelepanu kitsaskohtadele seadustes ja haldusorganite lonkavale koostööle.

Milline võiks olla lahendus? Meie arvates tuleks tarvitada tervet mõistust ja nimetada nähtusi nende õigete nimedega. Karjäär sarnaselt kaevandusega ei ole veekogu, vaid ehitusseaduse mõistes ehitis (rajatis), mida kasutatakse maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks. Olgugi osaliselt veega täitunud, ei ole kehtiva kaevandusloa alusel töötav karjäär veekogu.

Riik peab tegema toimingud seesuguste karjääride veekogude nimistust kustutamiseks ning nende kasutamise piirangute tühistamiseks. Alles siis, kui kaevandamine on lõppenud, korrastatakse karjääri kaldad ja ümbrus ning kujundatakse karjäär ümber veekoguks. Seejärel on võimalik karjääri kaitsmine veekoguna kooskõlas looduskaitse seaduse eesmärgiga.

Autor: Maili Kalmus