- OMX Baltic−0,3%299,47
- OMX Riga0,13%889,9
- OMX Tallinn−0,22%2 056,73
- OMX Vilnius0,35%1 211,55
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 1000,14%8 951,09
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,93
- OMX Baltic−0,3%299,47
- OMX Riga0,13%889,9
- OMX Tallinn−0,22%2 056,73
- OMX Vilnius0,35%1 211,55
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 1000,14%8 951,09
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hoiusel lebava raha kasv kinni
Kroonihoiuste intressid on kukkunud aastataguselt tipptasemelt, pea 7 protsendilt sisuliselt 2 protsendile.
"Mul on praegu deposiidid 7protsendilise tootlusega, selle aasta jooksul hoiused lõppevad, siis on probleem. Seda probleemi saab lahendada ainult börsi kaudu," lausus E-Finance OÜ tegevjuht Raivo Hein.
Ta lisas, et ei näe muud valikut, kuna praegune kroonihoiuse intressimäär on väga viletsa tootlusega. "Eks see majandus on ikka nii, et kui deposiidiintressid langevad, siis aktsiaturg hakkab kosuma ja vastupidi - kui aktsiad hakkavad kukkuma, siis liigub raha jälle deposiitidele tagasi," üldistas Hein olukorda.
Väikeinvestor Stefan Andersson, kes hiljuti kritiseeris Skandinaavia panku kõrgete intressimääradega Eesti turult raha kokkukorjamises, arvas nüüd, et hoiuste intresside langus tõukab inimesed jälle kinnisvarasse investeerima.
"Eestlaste suurimad investeerimishuvid koduturul on hoiusekonto ja kinnisvara. Seega konkureerivad pangahoiused eelkõige kinnisvaraga, nii et eelkõige sel turul on oodata positiivset mõju," kommenteeris Andersson, lisades, et pigem on kroonihoiuste intressid normaliseerunud pärast eelmise pooleteise aasta liialdusi.
"Ja lisaks sellele avaldab mõju muidugi euro-ootus, mistõttu krooniintressid konvergeeruvad eurointressidega," lisas ta.
"Kindlasti on hoiuste madal intressitase Merko Ehitusele ebameeldiv sündmus, kuid teisalt paneb see hoiustajaid rohkem mõtlema alternatiividele," lausus Merko Ehituse juhatuse liige Alar Lagus.
"Madal hinnatase ning selle baasil mõistliku riskiga saavutatav tootlus julgustab investoreid ja tarbijaid vaba raha investeerima ja see elavdab majandust."
"Tõenäoliselt hakkab julgem kohalik raha veel enne euro tulekut otsima investeerimisvõimalusi," lisas Langus.
Kaupmeeste liidu juhatuse esimees Kati Kusmin ei usu, et hoiustelt vabanevad miljardid kohe tarbimisse lähevad.
"Tarbimist hoogustavad teised faktorid rohkem. Nad on mõnel määral seotud, aga see mõju ja seos ei ole väga suur," lausus Kusmin. "Tarbima hakatakse mitte kroonihoiustest sõltuvalt, vaid sellest, kuidas tõuseb usaldus majanduse ja töökohtade taastumisse."
Hetkel kuum
Teatud mõju hoiuste intresside langemisest on tundnud ka ASi Go Group tegevjuht Anti Selge. Möödunud aastal kõrgete intresside ajel hoiustasid ka nemad lühiajaliselt deposiitidega.
Pankade sõnul on euro- ja kroonihoiuste intresside lähenemine tingitud krooni likviidsuse suurenemisest ja lootusest, et Eesti liitub õige pea eurotsooniga.
"Samuti võib öelda, et kroonihoiuste intressimäärad on langenud pankadepoolse hoiuste kaasamise vajaduse vähenemisega," tunnistas Sampo Panga finantsdirektor Ivar Pae.
Ka SEB investeeringute suuna äriarendusjuht Kaur Elviste tõi välja statistika, millest on näha, et 2007. aasta kevadeni olid krooni- ja eurohoiuste aastase hoiuse intressid võrdsed.
"Euroga liitumise tõenäosuse suurenemine peaks kaasa tooma selle, et need intressid peagi jällegi ühtlustuvad," valgustas Elviste.
Küsimusele, kas on märgata tendentsi, et hoiuse intressimäära langedes on inimesed hakanud otsima paremaid võimalusi oma raha paigutamiseks, arvas Elviste, et iga majanduslikult mõtlev inimene on hakanud otsima tähtajalise hoiuse asemele uusi võimalusi raha paigutamiseks.
"SEB julgustab oma kliente seda tegema, kuna euro- ja sellega ka krooniintressid jäävad lähiajal madalaks," möönis Elviste tõsiasja, et raha hinna muutumine puudutab kõiki panku peaaegu samamoodi, seega on intresside alanemine olnud valdav.
"Samas peab arvestama, et kõrgemaid tootlusi saab teenida vaid siis, kui inimene on valmis ka kõrgemat riski võtma. Ilma investeerimisriskita aktsiaturu tootluste teenimine on selleks korraks ajalugu," analüüsis Pae, viidates sellele, et muudatusi on muutunud keskkonnas vaja teha ja tavaline tähtajaline deposiit ei ole praegu enam kõige kavalam mõte.
Ka Nordea jaepanganduse divisjoni juht Olavi Pakkonen tõdes, et hoiuseintressimäärade langedes liigub osa deposiitidest tavaliselt investeerimistoodetesse.
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele