Bonnieri preemia võitis Äripäeva ajakirjanik Piret Reiljan 

 Juuni alguses ilmunud artiklis “Fondide kaotustes süüdi eneseimetlus” avalikustas Piret Reiljan huvide konflikti Swedbankis, mis kahjustas pensionifondide kliente. Sügisel selgus, et Swedbank on sunnitud hindama alla oma investeerimisfondi osakud. Piret Reiljan juhtis sellele otsusele järgnenud artiklites tähelepanu, et kahjude tekkimises võis olla süüdi Swedbank, kes võttis liialt suuri riske ning suunas pensionifondide raha oma teise fondi.

Kui alguses keeldus Swedbank kahjusid hüvitamast, siis pärast avalikkuse ja finantsinspektsiooni survet otsustas pank klientidele hüvitada 143 miljonit krooni.

Piret Reiljani artiklite mõju näitab see, et 2009. aasta lõpus otsustas Swedbank vahetada välja panga Stockholmis asuva pensionifondide investeeringuid haldava üksuse juhatuse. See üksus vastutas ka Eestis tegutsevate pensionifondide investeeringute eest. Ametist pidi lahkuma viis aastat ettevõtet juhtinud Mats Lagerqvist. Swedbanki kommunikatsioonidirektor Thomas Backteman ütles, et juhatuse liikmete vahetamise põhjusi oli kaks, millest üks puudutas Eestis ilmsiks tulnud huvide konflikti pensionifondide raha investeerimisel.

 Kaks aastat tagasi võitis Piret Reiljan noore ajakirjaniku preemia Äripäevas ilmunud intervjuuga "Kõuts: minu lõunad ei mõjuta riigihankeid."

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) seitsmeliikmeline žürii valis 2009. aasta Bonnieri preemia nominentideks 19 võistlustöö hulgast neli: Koit Brinkmanni ja Piret Reiljani Äripäevas eelmise aasta augustis ja septembris ilmunud artiklite seeriaga Gildi investeerimispettustest; Peeter Ernitsa Maalehes 2009. aasta oktoobris ilmunud artiklitega "Alajõe volikogu valivad surnud hinged" ja "Nii lihtne see ongi: pudel peeti ja kolm latikat"; Tuuli Kochi Postimehes 23. septembril 2009 Postimehes ilmunud artikliga "Lang tühistas küberründaja viisakeelu" ning Piret Reiljani Äripäevas mullu juunist oktoobrini ilmunud artiklite seeriaga kliente kahjustanud konfliktist Swedbanki pensionifondides.

Žüriisse kuulusid Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg ning EALLi juhatuse liige Toomas Leito. 

Bonnieri preemia on varem võitnud:

1995 Tarmo Vahter, Eesti Ekspress. Edgar Savisaare lindiskandaal.1996 Enno Tammer, Postimees. Keskerakonna sisevõitlus ja valimiskampaania rahastamine.1997 Kaja Koovit, Väinu Rozental, Äripäev. Farmaatsiatehase olematu tehas Moskvas.1998 Kärt Karpa, Eesti Päevaleht. Kahtlane neerusiirdamine Tallinna keskhaiglas.1999 Peep Sooman, Äripäev. Altkäemaks äriregistris.2000 Taivo Paju, Postimees. 30 000-kroonine peaministri sekretäri tool.2001 Anneli Ammas, Eesti Päevaleht. Raudtee-erastaja Angotti osutus tagaotsitavaks kurjategijaks.2002 Mihkel Kärmas, Eesti Ekspress. Viktor Kaasiku ebaeetilised maatehingud.2003 Sulev Vedler, Eesti Ekspress. Maksuameti huvi rahandusminister Tõnis Paltsu maksuasjade vastu.2004 Birgit Püve, Eesti Ekspress. Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla kasutas krediitkaarti lõbumajas.2005 Peeter Raidla, Äripäev. Ain Hanschmidti 700 miljoni kroonine kingitus.2006 Kadi Heinsalu, Äripäev. Paljastus Eesti suurima kinnisvarafirma Arco Vara kavatsusest taganeda korteriostjatega sõlmitud lepingu tingimustest.2007. Krister Kivi ja Janar Filippov, Eesti Ekspress. Artiklite sari Eesti narkokulleritest.2008 Tarmo Vahter, Eesti Ekspress. Reformierakonna juhtivtegelaste maadevahetuse tehingutest.