Võlgades firmad vahetavad nahka

Skeem on lihtne: maksuvõlgade tekkimisel muudetakse ettevõtte nimi ära, asutatakse kõrvale uus firma, sellele antakse vana ning juba turul sissetöötanud nimi ja äriga minnaksegi edasi vana nime ja puhta minevikuga.

Konkurendid peavad Frensi sellise tegutsemise põhjuseks nõuet, et maksuvõlgadega ettevõtetel ei ole asja riigihangetele.

"Naljakas, et maksuamet seda aktsepteerib. Nad on suutnud niimoodi pikalt tegutseda ja ei üritagi skeemi varjata, firmadel on samad aadressid ja nende ettevõtete taga on samad isikud," imestas OÜ Catering Service tegevjuht Marko Meigas.

Meigase sõnul on olukord catering'i-turul praegu selline, et müts maha nende ees, kes ausaid võtteid kasutades on ellu jäänud. Samas on ka neid, kes kasutavad ebaausaid võtteid ja jätavad miljoneid kroone makse maksmata. "Niimoodi on raske võrdsetel alustel turul konkureerida," lisas ta.

ASi Frens, uue nimega ASi Ääretaga maksuvõlg koos intressivõlaga ulatub 6,3 miljoni kroonini.

"Nende käibe juures tekib kuuemiljoniline maksuvõlg, kui üle aasta ei maksta maksudeks ühtegi senti," pakkus Meigas.

Teise konkurendi, Carmen Cateringi kaubamärgi all tegutseva OÜ Argmar Grupp tegevjuht Relika Tiik rääkis, et nende jaoks on Frens turusolkija, kes teeb 30-50protsendilisi allahindlusi. "Kui maksud ausalt ära maksta, on need pakkumised alla omahinna," pahandas Tiik.

"Tohoh! Turusolkija. Ma ei tea, millest selline ebaterve väljend konkurentidelt," imestas Frensi üks omanikest Tiit Ojaveski. Tema sõnul ei pea süüdistused paika, sest neil pole mingit põhjust teha alla omahinna pakkumisi, kuna see ei anna mitte midagi.

Ojaveski sõnul on ettevõtete nimevahetuste ja uute firmade asutamiste põhjuseks catering'i- ja konverentsiäri lahutamine.

Maksuvõlgade tekkimise põhjuseks nimetas ta rahapuudust. "Me ei eita, et on võlad. Need tekivad, kui sa kõik ära deklareerid. Näiteks kui sa tööjõu pealt makse ei maksa ja neid ka ei deklareeri, siis võlgu ei tekigi," heitis Ojaveski kivi konkurentide poole.

2008. aasta lõpetas Frens 51miljonilise käibe juures 3,6 miljoni kroonise kahjumiga.

Maksu- ja tolliametil on seadusest tulenevate ülesannete realiseerimiseks antud lai valik erinevaid võimalusi võlgade sissenõudmiseks nii otse maksukohustuslaselt kui ka seotud kolmandatelt isikutelt, kes on maksejõuetuse tekitanud. Ameti jaoks on tegemist ühe olulise valdkonnaga. Maksuvõlgu saab sisse nõuda nii haldusmenetluses kui ka likvideerimis,- täite- või pankrotimenetluses. Pahatahtlikes ja suurte summadega seotud kaasustes on ametil võimalik rakendada ka kriminaalmenetlust. Kui võlgades või pankrotti läinud äriühingu asemel on tehtud samas valdkonnas tegutsev uus äriühing, analüüsib maksu- ja tolliamet muu hulgas, kas tegemist võib olla ettevõtte ülemineku tunnustega ettevõttega. Keerulisi sissenõudmisemenetlusi on praegu töös kokku 153, summas üle 310 miljoni krooni.

Ettevõtte ülemineku kindlakstegemisel analüüsib amet uue äriühingu tüüpi, tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud antud ettevõttele. Ka seda, kas uus tööandja on enamiku töötajatest üle võtnud ja kas üle on läinud ka kliendid. Veel arvestatakse tegevuse peatumise aega ning hinnatakse vara väärtust üleminekul.

Kui ettevõtja jätab maksuvõlad ja ka muud kohustused ühte firmasse ja jätkab sama tegevust teise firmaga, saab võlad üleminekumenetluse kaudu sisse nõuda uuelt ettevõttelt.