Mõtteid Tallinna Veest

Tallinna Vee saagat on täitsa põnev jälgida. Paljude inimeste pahameel on ühelt poolt mõistetav - ettevõte tegutseb justkui liigkasuvõtjana. Teisalt tundub ka, et riik tahab plaanitava regulatsiooniga osaliselt karistada ettevõtet oskusliku ja läbipaistva äri ajamise eest.

Põhiline tants käib Tallinna Vee tulukuse ümber - ärikasum põhivarasse on liiga kõrge. Konkurentsiamet saab tulukuse määra, jagades ärikasumi põhivara ja modifitseeritud käibekapitali summaga. Lihtsuse mõttes tõin ise juuresolevas tabelis välja erinevate vee-ettevõtete ärikasumi jagatuna põhivaraga. See pilti ei muuda - Tallinna Vesi on teistest sarnastest ettevõtetest kaarega üle. Lisasin tabelisse ka Saaremaa Laevakompanii näitajad.

Teemale võib läheneda mitmeti - kas Tallinna Vee ärikasum on liiga kõrge või põhivara väärtus liiga madal?

Numbritega on päris tore mängida. Vaadata saab igasuguseid suhtarve ja selle tulemusel tõestada ka igasuguseid asju. Pakun välja ühe demagoogilise mõttekäigu - vee-ettevõtete põhivara väärtus sõltub piirkonna elanike ehk potentsiaalsete klientide arvust. Tallinnas on elanikke ligikaudu neli korda rohkem kui Tartus ja umbes kümme korda rohkem kui Pärnus. Kui võrrelda nende kolme linna vee-ettevõtete põhivara, siis Tallinna Vee põhivara on Tartu Veevärgi sama näitajaga võrreldes 2,2 korda suurem, Pärnu Vee põhivarast aga 4,5 korda suurem.

Arvestades elanike arvu, tegutseb Tallinna Vesi imetlusväärselt väikese põhivaraga. Kui ettevõte teeks lisaks Paljassaare reopuhastusjaamale veel mõned olulised investeeringud või võtaks laenu ja ostaks võimsa peakorteri, siis saaks põhivara oluliselt suuremaks ja vastavusse ka Pärnu Vee ja Tartu Veevärgi põhivaraga ning tulukus kukuks alla ja kõik oleks rahul.

Teine variant on muidugi vähendada ärikasumit, ka siin on päris palju võimalusi. Näiteks on Tallinna Vee ehitiste ja rajatiste amortisatsioonimäärad nähtavalt madalamad kui Viimsi Veel või Narva Veel. Minu arvestuste kohaselt aitaks amortisatsioonimäärade vastavusse viimine Tallinna Vee ärikasumit vähendada aastas umbes 50-60 miljoni krooni võrra (väheneks küll ka põhivara).

Ehk ka siin võib ju läheneda teisiti - võib-olla pole Tallinna Vee käive liiga suur, vaid kulud on hoopis liiga väikesed? Tallinna Vee tööjõukulu osakaal käibes oli 2008. aastal 12,2%, samal ajal kui Tartu Veevärgil läks tööjõukuludeks 18,2% ja Pärnu Veel, Kuressaare Veevärgil ja Narva Veel aga isegi üle 30% käibest.

Nii mõeldes tundub Tallinna Veel liiga vähe inimesi tööl olevat ja nad saavad ehk oma töö eest ka liiga vähe palka. Kui Tallinna Vee tööjõukulu osakaal käibes oleks neljandik, kahandaks see äriasumit veel umbes 90 miljoni krooni jagu.

Lisaks vähesele tööjõukulule tegutseb Tallinna Vesi üldse muidugi teiste ettevõtetega võrreldes väikeste ärikuludega ja see just on ettevõttele saatuslikuks saanudki. Ainuüksi amortisatsioonimäärade ja tööjõukulu kohandamine teiste Eesti suuremate linnade vee-ettevõtete omaga vastavaks oleks 2008. aasta ärikasumi 405 miljonilt kusagil 255 miljonile kroonile viinud, mis oleks lähedal ka vastuvõetavale ärikasumi ja põhivara suhtele.

Mida ma oma jutuga öelda tahan? Kuna konkurentsiameti vaadeldud raamatupidamisnäitajad on üsna lihtsasti manipuleeritavad, peaks tegema veidi põhjalikuma analüüsi kui ainult ärikasumi ja põhivara vaatamine. Tuleks uurida, kuidas need numbrid Tallinna Vee bilanssi üldse saadakse, ning läheneda ka rahavoogude poolt. Vaadates vee hinda kui sellist, ei saa eriti öelda, et Tallinna Vesi hirmsaid summasid küsiks. Arvutada võib ju igasuguseid suhtarve ja võrrelda neid sarnaste ettevõtetega ning selle tulemusena näidata, et Tallinna Vesi on lihtsalt efektiivselt majandav ettevõte. Tallinna Vee eeliseks on muidugi suurem turg ja palju juriidilistest isikutest suuri tarbijaid. Ma olen nõus, et Tallinna Vee kasumlikkus on isegi ebanormaalselt kõrge, aga äkki on see osaliselt ikkagi põhjendatud?

Veidi tundub ka, et Tallinna Vesi on läbipaistva börsiettevõttena nüüd avalikkuse hammaste vahele sattunud, samal ajal kui sarnast monopoolset positsiooni omav Saaremaa Laevakompanii teenib põhivaraga võrreldes veelgi suuremat ärikasumit.

Autor omab ASi Tallinna Vesi aktsiaid.