Eesti Näituste AS pantis osa aktsiaid Sampo pangast võetud laenu täiendava tagatisena ja otsib LHV abiga välismaist investorit.
„See on tavaline panditehing. Siin ei ole suuremaid muudatusi aktsionäride või omanike õigustes. Tegemist on varem võetud laenude refinantseerimise täiendava tagatisega,“ selgitas Äripäevale Eesti Näituste omanik Igor Pihela. Ta lisas, et toiming ilmestab hästi praegusel ärimaastikul toimuvaid ettevõtjate ja pankade vahelisi läbirääkimisi ja nende tulemusi.
Eesti Näituste AS võttis mõned aastad tagasi laenu, et soetada endale kinnistud, kuhu plaanitakse messide korraldamine Piritalt viia. Kuna aga sealne infrastruktuur ei ole veel välja arendatud, tuli ka kolimisplaan kolmeks aastaks külmutada. „Ka pank oli sellega päri ja me liigume kolm või neli aastat tagasi paikapandud plaanide suunas edasi. Et seda veel kord kinnitada ja vastastikuseid kohust tagada, oli pangaga kokkulepe Eesti Näituste aktsiad pantida,“ rääkis Pihela.
Omaniku sõnul tehakse eelmise aasta kevadest koostööd LHV pangaga, kes töötab Eesti Näituste ärimudeli ja firmapotentsiaali materjalide koostamisega ning otsib ettevõttele välisinvestorit. „Meil on plaan lähipikas tulevikus kaasata täiendavaid vahendeid ehk investorit - loodetavasti välisturult,“ ütles Pihela.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pihela: vajame sügavamat rahataskut
Ta tunnistas, et Eesti Näituste AS vajab ettevõtte ootusi arvestades sügavamaid rahasüste ja rahataskut, kui firma tänases turuolukorras saaks lubada. Kuigi Pihela ütles, et 15aastane kogemus Eesti Näituste pidamises on õpetanud ka raskeid aegu üle elama, millega saadakse hakkama ka praeguses majanduskriisis.
Millised tulid Eesti Näituste käibe- ja kasuminumbrid eelmisel aastal võrreldes üle-eelmisega? „Ei ole nii vara lõppnumbreid deklareerinud, aga võin jämedalt öelda, et käive tuli eelmisel aastal umbes kolmandiku võrra väiksem kui prognoosisime.“ Siiski kahjumisse ettevõte ei jäänud, kinnitas Pihela ning lisas, et juba eelmise aasta alguses tõmmati kokku ka kulubaasi. "Aga loomulikult, kui üldmahud on väiksemad, siis proportsioonid on kõikide ridade peal tagasihoidlikumad,“ lisas ta.
Kuigi üldiselt tõi eelmine aasta messide korraldajale käibes 30-40% languse, tuli ette ka olukordi, kus teenuste hindades ja mahtudes anti alla kuni 50%. „See osa, mis välja paistab messe tehes, on väiksemas languses ja positiivsem kui tegelikult käibed ja majanduse poole peale peidetud sisendid ja tulemused,“ ütles ta.
Samas on Pihela sõnul meeleolud messidel head. Rohkem tuntakse tema sõnul huvi enese koolitamise vastu, et kindlustada end võimalikult hästi tulevikuks. Hiljuti toimunud turismimessist rääkides ütles Eesti Näituste omanik, et ootust ja hoogu oli messis isegi rohkem kui varem. "Varem oli mentaliteet, et läheme käime ära, see käis nagu teatud hea märgiga kaasas, siis nüüd keerulises situatsioonis on millegi kindla otsimist rohkem,“ iseloomustas Pihela.
Aasta tagasi kirjutas ehitusuudised.ee, et Eesti Näituste konkurendid Orangetime ja Eesti Expo on pankrotistunud.
2006. aastal kirjutati meedias, et Eesti Näituste messikeskuse asemele kerkib 2008. aastal viis uut pilvelõhkujat ning et messe hakatakse korraldama Tallinna piirile ehitatavas uues hoones.