16.03.10, 10:44

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eelarve tänu välisrahale 1,7 miljardiga ülejäägis

Eesti riigieelarve tulud ületasid selle aasta esimese kahe kuuga kulusid 1,7 miljardi krooni võrra. Rahandusministeeriumi teatel olid ülejäägi taga välistoetustest tingitud eripärad.

Raivo Sormunen

Veebruaris oli küll riigieelarve 0,14 miljardiga defitsiidis, kuid see oli tingitud tulumaksu tagastatust maksu- ja tolliameti poolt.

Ministeeriumi teatel oli riigieelarve aasta alguse kassapõhilise ülejäägi taga välistoetustest tingitud eripärad. Nimelt laekus ainuüksi veebruaris eelarvesse 3,2 miljardi krooni eest mittemaksulisi tulusid, millest 1,9 miljardit olid välistoetused.

Kokku moodustavad kahe kuu 15,3 miljardi kroonisest tulubaasist mittemaksulised tulud 4,5 miljardit ja maksutulud 10,8 miljardit (17,4% eelarvest). Suurimate tululiikidena laekus sotsiaalmaksu 4,4 miljardit ning käibemaksu 3,2 miljardit krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võrreldes aastatagusega perioodiga on kasvanud maksutulude maht kahe kuuga 0,8 miljardi ja mittemaksuliste tulude hulk 0,6 miljardi krooni võrra.

Rahandusministeeriumi sõnul on maksutulude suure laekumise taga peamiselt aktsiisikaupade varumisest enne 1. jaanuari maksutõusu.

Riigieelarve kulusid tehti kahe kuuga kokku 13,6 miljardi krooni ulatuses ehk 14,9% planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti kokku 6,1 miljardit peamisteks sotsiaaltoetuseks.

Välisvahendeid on koos ettemaksetega sel aastal välja makstud 1,6 miljardit krooni, mis on ligi 500 miljonit enam kui möödunud aasta samal ajal. Sellest struktuuritoetusi maksti välja 673 miljonit krooni ehk 206 miljonit rohkem kui möödunud aasta samal perioodil.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas veebruari lõpu seisuga 18 miljardit krooni. Võrreldes jaanuari lõpu seisuga suurenes riigi likviidsete finantsvarade kogumaht 160 miljoni võrra, mis peamiselt tulenes klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust.

Rahandusministeeriumi sõnul oli valitsussektori eelarve defitsiit jaanuaris 761 miljonit krooni (0,36 protsenti SKPst) ning terve aasta lõikes võiks jääda valitsussektori defitsiit 2,2%/SKP juurde.

Eelmisel aastal kujunes valitsussektori tekkepõhiseks eelarvepuudujäägiks 3,7 miljardit krooni (1,7% SKPst), mis on tunduvalt väiksem Maastrichti kriteeriumi 3% piirist.

Raivo Sormunen

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

30.06.25, 13:00

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Börsiuudised

02.07.25, 17:13

Merko juhtis Tallinna börsi langust, Wall Streeti ehmatas jahtuv tööturg

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

02.07.25, 16:45

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Uudised

02.07.25, 16:37

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Juhtkiri

02.07.25, 15:52

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Arvamused

02.07.25, 15:43

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 16 t
Toimumiskoht:
Tallinn