Kreeka abikava lõhestab euroliitu

ELi eesistuja Herman Van Rompuy püüab homme algava Ülemkogu eel küll Kreeka abistamise mehhanismis kokkuleppele jõuda, kuid euroala mõjukaima riigi Saksamaa valitsus raiub kui rauda, et Kreeka abistamine tuleb kõne alla vaid äärmisel juhul ja sellelt tippkohtumiselt konkreetset plaani oodata ei maksa.

"Euroopa ametnike kemplemine näitab, et ühenduses pole üksmeelt," ütles agentuurile Bloomberg Travelex Global Business Payments valuutastrateeg Omer Esiner. "See vähendab nõudlust euro järele ja dollar võidab oma rahusadama staatusest."

Euro kauples eile 1,3464 dollari tasemel, olles aasta algusest nõrgenenud ligi 6%.

Rindejooned joonistuvad Euroopas risti-rästi. Üks olulisemaid jookseb Prantsusmaa ja Saksamaa vahelt - kahel Euroopa juhtriigil pole üksmeelt ei Kreeka abistamise ega praegusest kriisist parima väljapääsutee osas.

Saksamaa seab tingimusi

Eile kordas üks anonüümsust palunud kõrge riigiametnik Saksamaa seisukohta, et igasugune abipakett Kreekale peab kaasama Rahvusvahelise Valuutafondi, millele on ägedalt vastu olnud Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Eile tulid esimesed teated seisukohtade lähenemisest.

Lisaks nõuab Saksamaa rangemaid sanktsioone euroala norme rikkuvate riikide vastu, mis võib tähendada ELi aluslepingute muutmist. See on paljudele riikidele tabu.

Prantsusmaa "võib seda üksi teha", kui tahab Kreekat abistada. Saksamaalt otsust oodata ei maksa, ütles eile agentuurile Bloomberg kantsler Angela Merkeli partei CDU eestkõneleja finantsküsimustes Michael Meister.

Nõudes IMFi kaasamist, on Merkel vastasleeris ka omaenda valitsuse rahandusministri ja Saksa keskpanga juhi Axel Weberiga. Viimase arvates pole IMFil Kreeka probleemide lahendamiseks mandaatigi. "Mandaadi järgi saab IMF reserve kasutada vaid lühiajaliste maksebilansi probleemide lahendamiseks," leiab keskpank. "Rahaline abi struktuuriprobleemide lahendamiseks, mis otseselt välisvaluutat ei vaja - eelarvedefitsiidi rahastamine või pankade rekapitaliseerimine - ei lange mandaadiga kokku."

Barroso loodab MerkelileTippkohtumiselt loodab konkreetset plaani Kreeka abistamiseks ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, kes avaldas intervjuus ajalehele Financial Times lootust, et Merkel veendunud eurooplasena otsust toetab. Barrosogi ei välista IMFi kaasamist.

Viimasele on vastu Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, kes osaleb seekord ka valitsusjuhtide kohtumisel. Trichet peab võimalikuks euroala riikide laenuabi Kreekale, kuid mitte soodsama intressiga, nagu Kreeka taotleb.

Kreeka on palunud abipaketi kohta selgust, lootes, et juba sellest piisab intressimäärade langetamiseks. Esmaspäeval ütles Kreeka asepeaminister Theodore Pangalos, et eurol pole mingit mõtet, kui Ateena kaitsetult spekulantide meelevalda jäetakse ja nii mõnigi Saksa pank sellest teenib.

tasub teada

*Kreeka on lubanud viimases hädas IMFilt abi paluda, kui EL kokkuleppele ei jõua. *See võib olla isegi parim ja odavaim variant, kirjutas Wall Street Journal, rehkendades võimaliku IMFi laenu intressiks 2,7%. Turud nõudsid eile Kreeka 10aastatelt riigivõlakirjadelt 6,38% suurust tulusust.*Saksamaa kantsleril Angela Merkelil on vähe manööverdamisruumi. Saksa avalik arvamus on ägedalt Kreeka abistamise vastu. 40% äsja FT/Harrise korraldatud küsitlusele vastanud sakslastest leidis juba sedagi, et Saksamaa saaks paremini hakkama väljaspool rahaliitu.