ASi Ajakirjade Kirjastus turundusdirektori Jaanika Käärsti sõnul on võrreldes ajaga, mil telefonimüügiga siinsel turul alles algust tehti, suhtumine telefonimüüki tõrksamaks muutunud. "See on üsna loomulik, sest inimesed on saavad üha rohkem isiklikku ellu mitte puutuvaid kõnesid," sõnas ta.
Kuigi tänapäeval on internet üks üha suurenevaid müügikanaleid, jääb telefonimüük siiski alles kui personaalse pakkumise kanal, usub Käärst.
Tema sõnul pole ettevõtte taktika agressiivselt müüa. "Meie eesmärk on olla potentsiaalsele kliendile abikäeks, et nad orienteeruksid pakkumiste džunglis," selgitas Käärst.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Iga neljas Ajakirjade Kirjastuse telefonikõne toob Käärsti sõnul endaga kaasa müügitehingu. Masu on aga kindlasti raskendav asjaolu eduka telefonimüügi toimimisel just nimelt inimese psühholoogiat arvesse võttes.
OÜ GSMvalve praegune Leedu ja varasem Eesti müügidirektor Georg Borin ütles, et talle tundus Eestis töötades sageli, et eestlane on kõige hullem klient. Tegelikult on leedukad aga veelgi hullemad, naeris ta.
"Nad on väga konkreetsed ja samas on nad baltlastest kõige temperamentsemad, nad müüvad sulle ise lõpuks sinu kauba maha," rääkis Borin, lisades, et Leedus on praegu kriis suurem ning inimesed loevad seetõttu ka raha rohkem kui meil.
"Telefonimüük on kahtlemata raske," ütleb Borin, "aga oleneb siiski, mida ja kuidas müüa. Kui inimesele käia pinda ühe teemaga, siis kindlasti müük ei õnnestu. Samuti kui kõnet igavalt alustada," toob ta näiteid. Ta ise ei alusta näiteks enda sõnul kunagi kõnet küsimusega, kas on aega rääkida. "See annab liiga lihtsa võimaluse ei ütelda. Võtan selle võmaluse üldse maha," jagas Borin kogemusi.
Müüjate suurim viga on tema sõnul klienti mitte kuulata ja pidada selle asemel monoloogi. "Klient tuleb panna läbi küsimuste rääkima, inimsega tuleb jutule saada."
Borin usub, et tehinguni jõudmiseks on vaja leida uusi lahendusi ja nippe, kuidas klient kuulama panna. "Me müüme telefonis ju iseennast, mitte kaupa, oma hääletooni, nalju ja diktsiooni. Inimesed on praegu raha suhtes hirmul, kõige lihtsam on toru ära panna ja öelda, et on vaja lisamõtlemisaega."
Borin usub, et tulevikus võib telefonimüük muutuda enam Skype'i-põhiseks ning et rohkem sõlmitakse eelkontakte näiteks messidel või kauplustes. "Telefonimüük läheb raskemaks. Aga pensionäridel ja maakohtades on ju põhiliseks sidepidamisvahendiks lauatelefon ja meil on vananev rahvastik, nii et telefonimüügi väljasuremist pole oodata," rääkis ta.
ASi Müügimeistrid juhatuse liige Tarmo Laus rääkis, et firma on juba 14 aastat telefonimüügiga tegelenud. "Selle aja jooksul on kõnede arv kasvanud, aga telefonimüügi osatähtsus Eestis on võrreldamatult väiksem kui mujal maailmas, kuigi arvatakse vastupidist," rääkis Laus. "Tegelikult on välismaal telefonimüük hoopis intensiivsem ja agressiivsem kui meil. Ettevõtted ja eraisikud saavad meil mitukümmend korda vähem kõnesid kui seal," rääkis Laus.
Emotsionaalseid oste tehakse praegu vähe, ent jätkuvalt ostetakse kaupu ja teenuseid, mida on vaja. "Laias laastus ostavad eraisikud sama palju nagu varem, suurt langust pole. Vähenenud on eelkõige passiivne müük, aga kui teha tööd, on võimalik saavutada pea sama häid tulemusi kui varem," rääkis Laus. Nii on müük eraisikutele kahanenud vaid 5-10%. Rohkem on kukkunud müük firmadele.
Keskmiselt viib Lausi sõnul müügini iga kümnes-viieteistkümnes kõne. Ettevõtte 2009. aasta käive kasvas 2008. aasta omaga võrreldes 11% ja kasumlikkus kordades. "Ettevõtted otsivad praegu müügiks uusi võimalusi ning telemarketing on paljude jaoks just üks varem kasutamata viisidest," märkis Laus.