Metsaressurss tuleb võtta kasutusse

Selleks, et puitu saaks rohkem kasutada, tuleb leevendada erametsaomanike maksukoormust ning jätkata riiklike toetustega.

Eestis kasutatakse puitu oluliselt vähem, kui on metsa juurdekasv, ning metsanduse arengukavas ettenähud mahud on alakasutatud. Keskkonnaministeerium on loomas metsanduse arengukava aastani 2020 ja selles nähakse ette puidu kasutamist puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses.

Keskkonnaminister Jaanus Tammkivi ütles, et uuritakse võimalust muuta maksustamine metsaomaniku jaoks õiglasemaks, selliseks, mis hoogustaks puidukasutust. Uue, praegu tegemisel oleva metsanduse arengukava aastani 2020 põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse tagamine ning mitmekesine ja tõhus kasutamine.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder märkis, et oluline on toetada investeeringuid metsandusse ning edaspidi peaks metsanduspoliitika olema rohkem seotud põllumajanduspoliitikaga, kuna nad moodustavad terviku. Seeder tõstis esile metsaomanike ühistegevust, mis aitab luua juurde töökohti ning elavdab majandust.

Maaomanikele teevad majanduslikku kahju ulukikahjustused, mille vältimiseks tuleks anda maaomanikele suuremaid õigusi.

Euroopa Metsaomanike Föderatsiooni peasekretäri Morten Thorøe arvates ei saa Eestis otsustajad aru, millised on metsanduse võimalused ja kui suures osas oleme need jätnud kasutamata.

"Metsandus on tähtis alustala riigi ja selle elanike heaolule, aga võimaluste kasutamata jätmine teeb vaid kahju," märkis Thorøe. "Esmatähtis on, et riik soodustaks puidu kui ehitusmaterjali ja energiaallika kasutamist."

Ta lisas, et suurema puidukasutuse saavutamiseks on vaja välja töötada hästitoimivad turud - et turul oleks nõudlust puitehitiste ja rohelise energia vastu. Thorøe tões, et ELil puudub kahjuks ühtne metsapoliitika, samas mõned probleemid, nagu kliimamuutus ja kahjurite levik, ei tunnista riigipiire.

Puidulise toorme maksustamisele pööras tähelepanu Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. Kõik suuremad erakonnad leidsid, et vaja on üle vaadata erametsaomaniku maksustamise põhimõtted, et maksud ei oleks üleliia koormavad, vaid metsade majandamist soodustavad.

Karel Rüütli Rahvaliidust arvas, et metsade maksustamine peaks sõltuma metsa vanusest - noorem mets oleks vähem maksustatud ja raieküps ning raiesmik peaks olema maksustatud kõrgemalt. See annaks metsakasvatusele ja raieaktiivsusele hoogu - raielangid saaksid uuendatud ning metsa ei jäeta mädanema, vaid see raiutakse ja puidule antaks lisaväärtust.

Rüütli ütles ka, et metsa pole vaja üleliigselt kaitse alla võtta, vaid pigem motiveerida selle kasutamist. Arutelul jäi kõlama, et tuleb tegeleda ka bürokraatia kahandamisega.

Näiteks kuidas lahendada võimalikult paindlikult küsimus autotranspordi täismassi piirangust, et vältida tühisõite ja olla naabritega võrdsetes konkurentsitingimustes.

Teatud samme on astutud, aga oluline on, et asi poolel teel pidama ei jääks. Sellega, et metsaressurss tuleb võtta kasutusele ja tuleb luua soodustavad tingimused metsade majandamiseks, olid nõus kõik konverentsil osalejad.

Hetkel kuum