Nabala kaevanduse tulevik ikka veel lahtine

Eile toimunud ümarlaual olid teiste seas Nabala piirkonnas mitmeid uuringuid ja analüüse teinud Eesti Geoloogia Keskuse hüdrogeoloogia osakonna juhataja Rein Perens ja mäeinsener, TTÜ emeriitprofessor Enno Reinsalu.

Mõlemad mehed kinnitasid, et kaevandus ei kujuta Nõiakaevule ohtu ning kohalikud elanikud ei pea selle pärast muretsema.

"Maavarade kaevandamine mõjutab keskkonda, kuid mitte rohkem kui põllumajandus, metsaviljelus, transport, sport või mõni muu inimtegevus," ütles Reinsalu.

Einasto sõnul on karjääri vastaste, sh tema ja kohalike elanike häält järjest enam arvesse võetud. "Ka kõik kaevandajad olid nõus, et senine karjäärimajandus pole olnud nii heaperemehelik, kui oleks tarvis," ütles ta.

Nõiakaevu püsimist on toetanud 102 riiki

Einasto lisas, et juba 102 riiki on avaldanud toetust Nõiakaevu püsimajäämisele ja ta loodab, et unikaalne loodusnähtus kantakse järgmisel aastal maailmapärandite nimekirja, mis tagab täieliku kaitse.

Kohalike elanike vastuseisu uurinud TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi uurija Maie Kiiseli sõnul on elanike põhiline mure tulevase kaevanduse puhul elukeskkonna muutus ja terviseriskid. Enam häirib elanikke see, et neil puudub protsessis sõnaõigus.

"Lääne-Euroopas on häid näiteid sellest, kuidas inimestele negatiivset mõju hüvitada. Eestis on selles mõttes kehvem. Kui väljastatakse juba uuringuluba või keskkonnamõjude hindamise luba, siis tähendab see põhimõtteliselt ka kaevandamisõigust," arvas Kiisel.

Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Riverito tahavad Nabala piirkonnas avada neli karjääri, millest kolmele tehakse keskkonnamõjude hindamist.

Kommentaar

Tõnu Toomik

ASi Riverito juhatuse liige

Praegu on käimas keskkonnamõjude hinnangu koostamine. Senised uuringud on tuvastanud, et traditsioonilisel viisil seal kaevandada ei tohi. Saame põhjavee horisonti alandada minimaalselt, rajades veetõkked või kasutades veealust kaevandamist, milleks on olemas kaasaegsed tehnoloogiad. Nõiakaevu asukoht on meie potentsiaalsest kaevepiirkonnast linnulennult 11 km kaugusel. Botaanilised ja mullastiku uuringud ei ole selles piirkonnas midagi kaitsmisväärset tuvastanud.

TASUB TEADA

• Kiirkandur AS esitas 13.06.2008. keskkonnaministeeriumile taotluse Nabala lubjakivimaardla Nõmmevälja uuringuruumi piires ehituslubjakivi kaevandamise õiguse saamiseks.

• Aastatoodanguks kavandatakse 500 000 m3, karjääri maksimaalne sügavus ulatub maapinnast 22 meetrini.

• Nõmmevälja lubjakivi kaevandamisega kavatsetakse rahuldada lubjakivikillustiku vajadust, esmajärjekorras ehitustegevuses Tallinnas, Harjumaal ja Raplamaal ning olemasolevate magistraalteede (raudteede) rekonstrueerimisel ning uute rajamisel.

Allikas: Ametlikud Teadaanded