Pall on taas meie endi kätes

Buumiaja numbreid meenutades võivad prognoosid tunduda troostitud - kuhu jääb euro tuleku positiivne mõju? Olen siiski veendunud, et õiges suunas areneva majanduse 1,2protsendiline kasv on oluliselt parem tulemus kui 15protsedilise kiirusega betooni valatud SKP. Lõppeva kriisi valulisus on väga otseselt seotud sellega, et Eesti majanduse riskid ei olnud sektorite kaupa hajutatud. Investeeringud olid eelkõige seotud sisenõudluse rahuldamiseks elamispindade arendamisega ehk investeerisime liiga ühekülgselt lihtsalt betooni.

Tähtis osa majanduse käekäigust sõltub lisaks ettevõtetele ka lõpptarbijast, sest alati on võimalus valida: kas minna kergema vastupanu teed, suunates laenuressursid suures osas tarbimisse, või olla valmis investeerima tulevikku (näiteks haridusse) ning võtma seejuures ka ettevõtluse riske. Hariduse väärtustamine ja rohkem ettevõtlikkust on kahtlemata riikidevahelises võrdluses edu võtmeteks. Kokkuvõttes oleneb kõik meie endi tarkusest - kas suudame leida investeeringuteks jätkusuutlikumad valdkonnad, mis ei sõltu ainult sisenõudlusest. Selleks, et olla edukamad globaalses konkurentsis, vajame senisest rohkem ettevõtlikkust, innovatsiooni ning ka koostööd tugevate välispartneritega.

Tõsi, Eesti ja Soome investeeringute struktuuri vaadates näeme, et mõlemas riigis on üle poole rahast paigutatud ehitus- ja kinnisvarasektorisse, seejuures Soomes isegi rohkem - 58%, Eestis 53%. Kuiva statistika järgi oleme justkui õigel teel? Lähemalt vaadates aga näeme, et investeeringute sisu on erinev. Eesti investorid on paigutanud oma raha majadesse ja korteritesse, mis jääb kinni sisenõudlusesse. Soomes on investeeringud suunatud aga pigem äri- ja tootmissektorisse. Siinkohal räägin suurtest tootmishoonetest, mis on seotud IT, telekommunikatsiooni või töötleva tööstusega, mille taga tuntud ekspordivõimelised kaubamärgid. Seega on soomlaste portfell laiapõhjalisem ja väga palju seotud ekspordiga.

Eesti-suguse väikeriigi majanduskasv saab suuresti põhineda kahel suunal - eksport ja sisenõudlus. Nõrk eratarbimine on osa majanduse loomulikust kohanemisest, pigem näeme ette selle aeglast kasvu. Inimeste madal kindlustunne oma tuleviku ees on üks peamine faktor, miks ootame tänavu eraisikute laenuturul jätkuvat langust. Tööhõive taastub aga viiteajaga. Mitmed ettevõtted reageerisid kriisile osalise tööaja rakendamisega, mistõttu on nüüd palju tootmismahtusid üle ja enne uute inimeste palkamist kasutatakse ära olemasolevad ressursid. Majanduse konkurentsivõimelisuse seisukohast võib tööpuudusel leida ka positiivseid külgi, kuid üksikisiku tasemel toob see kaasa sotsiaalseid pingeid. Seega peab oluliseks tegevuseks olema struktuurne tööpuuduse leevendamine.

Eesti majanduskasvu taastumise mootorina on lähiaastatel fookuses eksport. Viimaste kuude statistika on andud positiivseid signaale ekspordinumbrite taastumisest, kuid eksport on praegu oma struktuurilt veel ebaühtlasem kui majanduskasvu faasis. Seega on väga oluline ekspordi laiapõhjaline taastumine. Viimased kuud on küll näidanud, et areng toimub, aga viiteajaga. Eksport on oluline märksõna nii majanduse taastumise kui ka kasvu faasis. Kas oleme valmis Eesti majanduse uut algust realiseerima?

Näen praegu üle mitme aasta väga häid võimalusi ekspordi suurendamisel midagi ära teha. Esmalt, majanduskriisist räsitud Eesti majandus on muutumas taas konkurentsivõimelisemaks. Tootjate kulud, eeskätt tööjõukulud on vähenenud. Raske aeg on sundinud ettevõtjaid rohkem pingutama ja olema leidlikumad. Teiseks, Eesti jaoks olulistel eksporditurgudel on majanduslangus läbitud oluliselt valutumalt ülejäänud maailma piirkondadest ja langus näitab leevenemise märke kogu Euroopa Liidus. Ka euro kasutuselevõtt soodustab siinse ekspordi kasvu ja teeb eksportivate firmade elu lihtsamaks. Eesti atraktiivsus investorite silmis kasvab, mis lubab oodata uute eksportijate ja ettevõtete tulekut Eestisse. Eestil on eurost palju võita, sest euroga kaasneb parem rahvusvaheline võrreldavus ja suurem tähelepanu, mis loob uusi võimalusi Eesti ettevõtetele. Üldkokkuvõttes kasvab konkurents ja paranevad ettevõtluse finantseerimise tingimused, mis omavad positiivset mõju majanduskasvule.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et euro ei ole imerohi, mis kõik kohe paremaks muudab, kuid see on üks vahend, mis loob palju uusi võimalusi nii majanduse kui ka ühiskonna arenguks. Eesti on näidanud paindlikkust kohanemisel globaalse majandusšokiga ja meie edasine majanduskasv sõltub lisaks väliskeskkonna paranemisele suures osas ikkagi meist endist, sellest, kuivõrd avatud oleme uutele ideedele ja kui arukalt oskame ideid realiseerida ja müüa. Ressursid on alati piiratud. Praegu on aga siseriiklikuks võtmeküsimuseks leida edasiviivaid teadmisi ja ideid ning valdkondi, kuhu uue majanduskasvu alguses panustada. Vähem tähtis ei ole otsida uuendusi või parendusi, mis lihtsustaks ja soodustaks Eesti ettevõtluskeskkonda, muutes seda veelgi atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, eelkõige arvestades globaalset konkurentsi. See võiks olla uus algus.