Eesti elanik peab ennast keskkonnateadlikuks, aga naabrit eriti mitte

Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringust selgub, et peaaegu kõik Eesti elanikud peavad ennast üpris keskkonnateadlikeks, 22% koguni väga teadlikuks. Kaaskodanike keskkonnateadlikkust hinnatakse aga pigem madalaks või peetakse neid üldse mitte keskkonnateadlikuks.

Suurima keskkonnaprobleemina Eestis ja kogu maailmas nimetavad küsitlusele vastanud kõige sagedamini saastumist, eelkõige seoses prügi ja jäätmemajandusega. Maailma mastaabis on olulisel kohal ka kliima soojenemine ja kasvuhoonegaaside mõju, mida Eesti puhul enamasti ohuks ei peeta, teatas ministeerium.

Etteantud tegurite seast valisid vastajad kõige sagedasemaks keskkonnaohuks Läänemere reostumise, väga ohtlikuks pidas seda koguni 70% küsitlusele vastanutest.

Kõige tõhusamaks viisiks elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamisel peab enamus vastajatest keskkonnateemade sidumist üldhariduskooli õppega. Sellega nõustub ka keskkonnaministeeriumi asekantsler kt Olavi Tammemäe, kes peab kesist keskkonnateadlikkust kõigi meie keskkonnaprobleemide olulisemaks põhjuseks.

„Kõige efektiivsem viis loodust kaitsta on anda meie lastele head keskkonnaharidust. Keskkonnateadlikkuse suurendamine on üks tulemuslikumaid keskkonnakahju vältimise meetmeid,“ ütles Tammemäe.

„Oluline on mõista juba varakult, et meie kõigi käitumisest ja suhtumisest looduskeskkonda sõltub selle heaolu,“ märkis ta.

Uuringu Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse kohta tellis keskkonnaministeerium ja selle viis käesoleva aasta maikuus läbi Turuuuringute AS. Uuringu aruandes sõnastatud järeldusi kasutavad oma tegevuste planeerimisel keskkonnaministeerium ja tema valitsemisala asutused. Aruanne on aga vabalt kasutatav kõigile kõige erinevamatele institutsioonidele, kes nii laste kui täiskasvanute keskkonnateadlikkuse suurendamisega tegelevad.